Inimeste rahulolu arstiabi kättesaadavusega on aina vähenenud | Eesti

Tervishoiusüsteem on olnud pikka aega üks Eesti ühiskonna peamisi muresid, kus inimeste rahulolu arstiabi kättesaadavusega on pidevalt vähenenud. Olukorda veelgi keerulisemaks muudab asjaolu, et paljud inimesed ei saa vajalikku arstiabi õigel ajal või peavad selle eest välismaale sõitma. See on tekitanud suurt ebakindlust ja muret tervisekindlustuse süsteemi toimimise üle. Seega on oluline vaadata lähemalt, mis on viinud selle olukorrani ning milliseid lahendusi saab pakkuda, et tagada kõigile Eesti elanikele adekvaatne arstiabi.

Iga teise Eesti inimese hinnangul on arstiabi hästi kättesaadav, selgub värskest uuringust. Kuna aga ootejärjekorrad on pikad, siis on märkimisväärselt kasvanud nende inimeste osakaal, kes pöörduvad tasulisse vastuvõttu.

Eesti inimesed on iga aastaga aina vähem rahul arstiabi kättesaadavusega. Kui 2020. aastal hindas seda heaks 62 protsenti inimestest, siis mullu polnud meditsiinisüsteemiga rahul juba iga teine ning ennekõike nurisetakse kättesadavuse üle.

“Lihtsas keeles öelduna, kui pikk on järjekord, et saada tervishoiuteenust. Ja aastatega on see teatud erialadel gramm pikemaks läinud. Ja kui vaadata tulevikku, siis hetke rahastusega see trend ei muutu,” tõdes tervisekassa juht Rain Laane.

Ravijärjekordade pikenemise peamiseks põhjuseks nimetas Laane meedikute nappust, aga ka tervishoiusüsteemi alarahastatust.

“Hetkel oleme 2025. aastal suurusjärgus 150 miljonit eurot miinust planeerimas. Seda on võimalik osaliselt katta reservist, osaliselt muude tõhustusvahenditega, aga see summa on nii suur, et üksi me seda ära ei kata. Ja kui meil ei ole piisavalt finantsilisi vahendeid, siis kokkuvõttes see tähendab, et ravijärjekorrad kipuvad pikenema,” rääkis Laane.

Umbes pooled Eesti inimestest maksid mullu arstiabi eest ise, et kiiremini tohtri vastuvõtule saada. Iga aastaga on selliste inimeste osakaal kasvanud, olles viimase kuue aasta kõrgeimal tasemel.

Oma osa on tööandjate pakutaval eraravikindlustusel, mille kindlustusmaksete summa kasvas 30 protsenti, jõudes 19 miljonini euroni.

“See kindlustusliik on konkurentsitult kõige kiiremini kasvav. Eelmise aasta lõpu seisuga oli kindlustatud eraravikindlustusega juba üle 55 000 töötaja 1300 tööandja juures,” rääkis Eesti Kindlustusseltside Liidu tegevjuht Mart Jesse.

Kuigi praegu on majanduslikult keerulised ajad, siis Jesse sõnul tööandjad eraravikindlustusest ei loobu, sest töötajatele on see väga oluline boonus.

“Kõige populaarsem eraravikindlustuse kaitse on seal, kus riik üldse finantseerimisel ei osale või kus on riikliku finantseerimise juures probleemid. Praegu räägime hambaravist, vaimse tervise probleemidest ja ka eriarsti juurde saamisest,” selgitas Jesse.

“Aktuaalse kaamera” tänavaküsitlus näitas, et rahulolu arstiabiga sõltub sellest, kui tihti tohtri manu asja on.

“Üldiselt olen arsti poole vähe pöördunud ja kui olen pöördunud, siis olen rahule jäänud. Tunnen ennast päris tervena ja ei ole viga,” sõnas Tooni.

Viimati aasta alguses arsti juures käinud Lembi hinnangul on keeruline pääseda eriarsti vastuvõtule.

“Ma olen digiregistratuuri usku. Ma olen ennast selle kaudu registreerunud. (See töötab) nii ja naa. Peab olema väga järjekindel, siis töötab,” rääkis ta.

Kokkuvõttes näitavad uuringud, et inimeste rahulolu arstiabi kättesaadavusega on vähenenud. See on murettekitav trend ja nõuab kiiret tegutsemist tervishoiusüsteemi parendamiseks. On oluline parandada arstiabi kättesaadavust kõigile elanikele, eriti maapiirkondades ja eakatele. Samuti tuleks suurendada teadlikkust kättesaadavatest tervishoiuteenustest ja parandada suhtlust patsientidega. Ainult sellised meetmed aitavad tõsta inimeste rahulolu arstiabi kättesaadavusega ja tagada kvaliteetne tervishoiuteenuste pakkumine kõigile Eesti elanikele.