Tere tulemast, kallid kirjanduse ja luule armastajad! Täna tahaksin teiega jagada midagi erilist – Indrek Hirve imelisi luuletusi, mis on inspireeritud talvise Tartu ilust ja võlusid. Need kuus luuletust viivad teid kaasa lumistesse tänavatesse ja kargele õhule, tuues esile linna kaunid vaated ja emotsioonid. Hirve võime luua maalilisi pilte sõnades on võrratu ning kindlasti jätavad tema luuletused teile sügava mulje. Astuge sisse ja avastage seda lummavat luulemaailma enda jaoks!
Indrek Hirve seekordne luulepõimik on pühendatud talvisele Tartule.
*
Papliallee on täna
üsna vaikne
tal ei ole mõtisklemiseks
inimesi tarvis
hommikune talvine valgus
usub veel pimedusse
nagu mina usun vaikusesse
inimese südames
allee tahaks olla inimene –
astuda linna poole
oma kahte lehte löönud südamega
kahe paplirea vahel
elu tahaks olla mitte-elu –
ääretu lumine vaikus
vastaskalda pajudes
ja inimese südames
*
Kui roosikaare roosid
peidavad oma värvid
talveks maasse
ning nende lõhn
varjab oma kirgi
lõhnatu lume all
(võib-olla pisut ka
jahedas suitsus
Supilinna katuste kohal)
siis varjavad tüdrukud
sallide ja mütside taha
oma punaseid põski
ja silmi mis koguvad kevadeks
taevasinistesse põhjadesse
uut sügavust
*
Jään üle sumiseva rahva
läbi uduste akende
päranisilmi vaatama
langevat lund
kaks suurt silma
kui kaks klaasi
täis tumedat
mälestuste veini
tardunud viibe
siin laenatud ajas
kesk kadunud sõprade
hääletut naeru
*
Klaas mu laual
hoiab kogu oma sisu
üksnes enesele
ta ei vaevu tegelema
sellega mis jääb
ta kumerusest väljapoole
vahel peegeldab ehk
mõnda imelikku inimest
või huvitavat valgust
ent koondub siis uuesti
kogu mõtte- ja tundejõuga
ümber oma lõhnava südame
*
Kannan endas su selgust kui peeglit –
ja hilisõhtust segadust su silmis
kui libisevat varju akende taga
ent hoidkem täna kõik mõtted klaasides –
nii need mis pole veel tagasi jõudnud
kui need mida pole minema viidudki
sest sõnad põgenevad aga mõtted jäävad –
ning saladused avavad end nüüd
nagu hämarad talvised veinikeldrid –
linn hoiab neis ikka veel minevikku
ja mina hoian endas sinu õrnust
nagu liigendnuga püksitaskus
või nagu oda mis on löödud kinni
omaenese lendu
või nagu palavikku raskete laugude all
*
Mul ei ole
mitte kunagi aega
aga igavikku
on mul ülearu
nii on mul
üks klaas ikka
liiga tühi
ja teine liiga täis
suur tühjus üleval
ja suur tühjus siin all –
tänavatel
täis inimeste ruttamist
Indrek Hirve luuletused “Kuus luuletust talvisele Tartule” maalivad kaunilt pildi talvisest Tartust ning toovad esile linna ilu ja võlu. Hirve looming on täis sügavust ja kaunist sõnaseadmist, mis paneb lugeja tundma end osana sellest maagilisest linnast. Tema luuletused kutsuvad üles märkama ja hindama nii looduse ilu kui ka linna igapäevaelu võlusid. Hirve talent sõnade mõtestamisel ja poeesias on imetlusväärne ning tema luuletused jätavad kindlasti sügava mulje igale lugejale, kes otsustab selle kauni kogumiku kätte võtta.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus