“Impulss”: õpetajate ja valitsuse vahel on usalduskriis | Eesti

Tere tulemast Eestisse! “Impulss” on tõstatanud olulise küsimuse õpetajate ja valitsuse suhete kohta – kas nende vahel on usalduskriis? See teema on pannud muretsema paljud inimesed üle kogu riigi ning pole kahtlust, et see on oluline arutelu avaliku sektori tuleviku ja haridussüsteemi jaoks. Kas õpetajate hääl on kuuldud ja nende vajadused täidetud? Kas valitsus suudab vastata nende ootustele? Oleme tõsiselt mures selle olukorra pärast ning ootame põnevusega arutelusid ja lahendusi, mis võiksid aidata kaasa usalduse taastamisele.

“Impulsis” arutasid õpetajate streigi temaatikat lisaks Kallasele ja Voltrile ka endine haridusminister Jaak Aaviksoo ning ettevõtja ja Heateo Haridusfondi asutaja Martin Villig.

Voltri sõnul ei saa ta valitsusele positiivset hinnet ei panna, sest õpetajad on jõudnud Eesti ajaloo kõige pikema streigini, seega annab ta hindeks kahe miinusega. “Streigi mõte pole lapsevanematele ebamugavust tekitada, vaid muretseda sellepärast, et õpetajatel oleks juurdekasv, see ei paista praegu piisav ja juurpõhjuseks on siin töötasu,” sõnas Voltri.

Ettevõtja Villig ütles, et me peame olema realistid. “Ka ettevõtjad peavad raha lugema, tahaks head palka maksta, aga peame vaatama, mis meie võimalused on. Õpetajatel pole ainult palgaprobleem, vaid see taandub töökoormusele ja palgaarvestusele. Palk on üks osa, aga seal kõrval on juhtimiskultuur, mis vajab kaasajastamist,” sõnas Villig. Tema sõnul peaks koolidirektori palk olema 3600-3800 eurot, sest praegu on need liiga õpetajate palga sarnased. Samuti pakkus Villig välja, et tänane õpetajate palgasüsteem, mis on ainetunni põhine, tuleb teha ametikohapõhiseks.

Kallas rääkis, et enne saadet kohtus ta õpetajate esindajatega, kes ütlesid, et nende murdeks on ka töökoormus, perspektiivitus, kaasava hariduse probleemid. “Siin pole ainult palgaküsimus. Olukorras, kus oleme 45 päeva tagasi võtnud vastu eelarve, kus arutasime kõiki asju koos. Meil on aega riigieelarve strateegia kokkupanekuni, aga me peame vaatama võimalikke reforme ja leidma raha süsteemi seest,” sõnas Kallas.

Aaviksoo, kes teeb haridusministeeriumis praegu revisjoni, ütles, et on kahetsusväärne, et streik aset leiab. “Streigi juurpõhjused pole sündinud selle koalitsiooniga, vaid juba varem. Kui mina olin haridusminister, siis pühkisime probleemid vaiba olla. Praegu on kõigil [töötüli] osapooltel õigus, vaid rahandusministriga tahaksin vaielda. Kahjuks kohalike omavalitsuste (KOV) häält ma ei kuule ja vähe on ka koolijuhtide häält. Mul oleks kahju, kui maksaksime 10-20-30 miljonit välja ja pühiksime juurpõhjuse vaiba alla. Loodame, et erakonnad tulevad kokku ja räägivad lahti, kus on probleemi tuum,” rääkis Aaviksoo.

Kallas märkis, et Eesti paneb SKT-st suurema hulga raha haridusse kui Euroopa riigid keskmiselt. “Meie maksame palgakuludeks 40 protsenti, mitte 60 kui mujal. Meil on vaja neli aastat, et tegeleda reformidega, mitte panna praegu kiiresti 10 miljoni näol plaaster peale. Tuleb tegeleda sisuliste asjadega ja haridusminister nendega juba tegeleb. Tegemist on raske haigusega, mida tuleb ravida. Kui anname raha peale, siis keegi enam probleemiga ei tegele – see on aga silmapete, sest kompleksset probleemi ei saa lahendada üleöö. Reformid on raskem tee, kui anda lühialaliselt raha, aga pikema plaani tulemused annavad õpetajatele kindluse,” selgitas Kallas.

Voltri leidis, et reforme ei saa õpetajad mõjutada. “Riigieelarve strateegias pole kirjas õpetajate palgatõusu tulevatel aastatel, seal on eelarveridadel nullid. Me alustasime läbirääkimisi pikemate protsesside kokku leppimiseks, aga kui on haav, tuleb panna kohe plaaster. Et ka õpetajatel usk säiliks, et läbirääkimistel osaleb valitsus heas usus, siis peaksid õpetajad saama sel aastal ka viis protsenti lisapalgatõusu,” rääkis ametiühingujuht.

Aaviksoo nõustus, et tegemist on usalduskriisiga ja ütles, kui kumbki ei astu sammu teineteisele lähemale, siis ei saa ka sisulist kriisi lahendada.

Voltri nõustus Villigu väitega, et praegu on Eestis majanduslangus, kuid lisas, et kui Eesti õpetajate palgaprobleemi ei lahenda, siis pole Eestis tulevikus õpetajaid ja ei tõuse ka majandus. Ta ütles, et õpetajad on nõudmistes pidevalt alla tulnud.

“Alguses küsisime alampalgaks 1950 eurot ja nüüd oleme nõus ainult viie-protsendilise alamäära tõusuga, mis on 1836 eurot. See ei tähenda, et me ei ole nõus pikemaajalist plaani arutama, aga praegu on vaja õpetajates usaldus tekitada,” rääkis Voltri.

Kallas märkis ka, et kvalifikatsiooninõuetele mittevastavad õpetajad saavad sama palju palja kui magistrikraadiga – see pole ju õiglane. “Kui me õpetajate palka tõstsime eelmisel aastal, siis juurprobleemidega keegi enam ei tegelenud. Riigikantselei ei saa neid reforme ette valmistada, need peavad tulema haridusministeeriumist. Valitsuses meil on jagatud vastutusvaldkonnad – Kristina Kallasel on ministeeriumis eksperdid, minul seda pole. Peaminister ei saa võtta kõike enda peale, aga lõpuks ma kannan vastutust ja räägin otsuseid, mis pole populaarsed, aga me oleme neid otsuseid teinud koos,” rääkis Kallas.

Voltri lisas, et kui on jutt õpetajate ülekoormusest, mis peaministri sõnul on õpetajatele sama oluline küsimus kui palk, siis ülekoormus tuleb sellest, et Eestis on palju kvalifitseerimata õpetajad. “Selle konkurentsivõimetu palgaga ei tule kvalifitseeritud õpetajaid kooli ja selle tõttu meie hariduse tase tervikuna langeb. Kui järgmised kolm aastat õpetajate palk ei tõuse, siis see on selge signaal noortele, et ärge tulge sellesse ametisse,” ütles Voltri.

Aaviksoo sõnas, et ühe õppekoha loomisesse uutes riigigümnaasiumites ja MUBA-s kulub 100 000 eurot. “See on rohkem kui mujal maailmas. Kui see ümber korraldada – siis tuleks kõigepealt võtta õpetajate palgaraha ja alles siis ehitada ilusaid asju. 10 miljonit on vale küsimus – kui pikaks ajaks on lahendus olemas, siis leitakse see raha ka lühiajalise jaoks. See on Eesti riigi hariduskorralduslik probleem,” ütles Aaviksoo. Ta lisas, et KOV-id on hetkel peidus. “Koolipidaja ja direktori õigusi tuleks suurendada. Kui me ei riigista koole, siis peame usaldama KOV ja andma neile see ressurss kätte,” sõnas Aaviksoo.

Voltri vastas Aaviksoole, et kui KOV-id ei suuda praegu tulla läbirääkimiste laua taha ja nad pole partneriks õpetajatele, siis ei saa palgaraha vabaks lasta. Voltri lisas ka, et kui Kallasele ei sobi haridusministri töö, siis tuleks ta välja vahetada.

Kallas märkis, et tema pole öelnud, et haridusminister ei saa oma tööga hakkama.

Kokkuvõttes näitab “Impulss” õpetajate ja valitsuse vahelisel suhtelikul usalduskriisi, mis on tekkinud õpetajate palgapoliitika ja haridusreformide tõttu. See on oluline probleem, mis vajab lahendamist, kuna usalduskriis võib mõjutada haridussüsteemi terviklikkust ja efektiivsust. On oluline, et valitsus ja õpetajad teeksid koostööd, et leida lahendusi, mis rahuldaksid mõlema poole vajadusi ja tooksid kaasa parandusi haridussüsteemis. Vaid läbi avatud dialoogi ja vastastikusemõistmise saab lahendada antud usalduskriisi.