“Impulss”: korruptsiooni tõendamine on ajakulukas | uudised

Tere tulemast Eestisse! “Impulss”: korruptsiooni tõendamine on ajakulukas. See uudis peegeldab olulist teemat Eesti ühiskonnas – korruptsiooni vastu võitlemist. “Impulss” rõhutab, et protsessi ajakulu on suur ning võib olla takistuseks korruptsioonivastase võitluse efektiivsusele. Eesti on võtnud endale eesmärgi vähendada korruptsiooni ning tagada läbipaistvus ja ausus avalikus elus. Loodame, et see uudis on vaid üks samm selleni, et Eesti ühiskond oleks aus ning korruptsioonivaba.

Arutelusaates “Impulss” jäi kõlama, et korruptsiooni tõendamine on keeruline ja ajakulukas, kuid kohtumenetlusaegu saaks kiirendada muutes menetlusõigust.

Kaitsepolitsei endise asejuhi Martin Arpo sõnul on korruptsiooni tõendamine keerukas ja ajakulukas.

Samuti mainib ta, et Eestis on kriminaalmenetlusliku kohustuse põhimõte, ehk kriminaalkahtluse korral on kohustus menetleda.

Jälitamine on tema sõnul viimane abinõu.

“Ma ei ole nõus, et õigeksmõistev kohtuotsus viitab sellele, et eeluurimises on olnud vajakajäämine,” sõnas Arpo. Ta lisas: “Selleks kohus ongi, et oleks neutraalne pilk, mis vaataks asitõenditele otsa. See ongi normaalne kriminaalmenetlus.”

Vandeadvokaat Oliver Nääs: “pikk kohtuprotsess õigeksmõistva otsuse puhul on ülekohus.”

Tema sõnul jäävad pikad kohtuprotsessid inimese elu defineerima.

Ta märgib ka, et õigeksmõistvate kohtuotsuste puhul ei ole isikutele ettenähtud hüvitisi.

“Kui prokuratuur saadab asja kohtusse, siis ta peab võtma vastutuse,” ütles Nääs.

Riigiprokurör Alar Lehesmetsa sõnul on kohtu ülesanne anda prokuröridele konstruktiivset kriitikat.

Tema sõnul tunneb iga prokurör tunneb vastutust kui menetlus kaua kestab.

Õigeksmõistev otsus ei viita tema sõnul prokuröri poolt tehtud veale. “Mina ei sooviks elada riigiks, kus on kõik otsused süüdimõistvad,” ütles ta.

Korruptsiooniasjas on tema sõnul keskmine menetlusaeg poolteist aastat, mida saaks kiirendada menetlusõigust muudes.

Riigikohtunik Heili Sepa sõnul määrab kohtumenetluse pikkuse tõendite maht ning süüdistuse konkreetsus. “Sageli on tunne, et kohtu ette võiks jõuda kontsentreeritum materjal,” ütles ta

Korruptsiooni tõendamine võib tõesti olla väga ajakulukas ja keeruline protsess, nagu näitas ka “Impulss” saade. See seab kahtluse alla Eesti õigussüsteemi efektiivsuse võitluses korruptsiooniga. On oluline, et sellised probleemid tuuakse avalikkuse ette ja pakutakse võimalikke lahendusi. Riigi ja ühiskonna koostöö on vajalik selleks, et tagada aus ja õiglane kohtusüsteem ning tõhus korruptsioonivastane võitlus. Loodetavasti toob see saade kaasa diskussiooni ja muudatusi, mis aitavad parandada olukorda Eestis.