Tere tulemast Eestisse! IMF hiljutine raport näitab, et sel aastal kasvavad maailma kaks suurriiki, USA ja Hiina, oodatust kiiremini, samas kui euroala majanduskasv kulgeb aeglasemalt. See uudis võib mõjutada ka meie siinseid majandussuhteid ja väljavaateid. Kas olete mõelnud, kuidas see võiks Eesti majandust mõjutada? Kasvav Hiina ja USA majandus võib tuua kaasa nii uusi võimalusi kui ka väljakutseid ning on oluline olla informeeritud ja valmis nendeks muutusteks. Lähme koos uurime, kuidas see põnev uudis võib meie riiki mõjutada.
Rahvusvaheline Valuutafond avaldas teisipäeval maailmamajanduse uuendatud kasvuprognoosi. Kui USA ja Hiina majandus kasvab sel aastal varem ennustatust kiiremini, siis euroala majanduskasvu prognoos halvenes võrreldes oktoobris avaldatud eelmise prognoosiga.
Maailmamajandus tervikuna kasvab sel aastal IMF-i prognoosi kohaselt 3,1 protsenti varem ennustatud 2,9 protsendi asemel. 2025. aasta majandusprognoos jäi samaks, püsides 3,2 protsendi juures, vahendab Bloomberg.
USA majandusele ennustatakse 2,1-protsendilist kasvu, samas kui veel oktoobris hinnati selle aasta USA majanduskasvuks 1,5 protsenti. Prognoosi mõjutasid oodatust suuremad tarbijate kulutused viimase aasta lõpus.
Ka Hiina majanduskasvuks ennustas menukas asutus 4,6 protsenti, samas kui oktoobris avaldatud prognoosi kohaselt pidi riigi majanduskasv piirduma ainult 4,2 protsendiga. Hiina valitsus teatas hiljuti täiendavatest kulutustest loodusõnnetuste ennetamisele.
Samas ennustab IMF selle aasta euroala majanduskasvuks ainult 0,9 protsenti, veel oktoobris ennustati euroalale 1,2-protsendilist majanduskasvu. Euroala majanduskasvu madalamat prognoosi põhjuseks on suuresti Saksamaa kasvuprognoosi halvenemine. Siiski ennustab IMF, et inflatsiooni langedes suurendavad euroala tarbijad kulutusi, mis aitab majanduskasvule kaasa.
India majandus kasvab prognoosi järgi sel aastal 6,5 protsenti ja Venemaa majandus kasvab 2,6 protsenti varasema 1,1-protsendilise prognoosi asemel. Venemaa ennustatust suurema majanduskasvu põhjuseks peetakse riigieelarve militaarkulutuste järsku tõstmist, mis kajastub ka majanduskasvu numbrites.
Argentinale ennustatakse 2,8-protsendilist majanduslangust, veel oktoobris prognoosis IMF, et riigi majandus kasvab 2,8 protsendi võrra. Eelmine prognoos ilmus enne uue presidendi Javier Milei valimist. IMF viitas oma prognoosi muutes uue valitsuse “poliitikate olulisele muutmisele”, mille hulka kuulub erinevate toetuste ja hinnakontrolli mehhanismi kaotamine, rahvusvaluuta peeso märkimisväärset devalveerimist ning pakutud valitsuse kulutuste piiramist.
Kuigi maailmamajandus tervikuna kasvab aeglasemalt kui viimase kahekümne pandeemiaeelse aasta 3,8-protsendiline keskmine, peab IMF maailmamajanduse seisu pigem heaks.
“Maailmamajandus näitab jätkuvalt üles märkimisväärset vastupidavust, ning me oleme pehme maandumise viimases etapis: inflatsioon langeb ning kasv püsib. Siiski on kasvu kiirus aeglane ning ees võivad oodata keerised,” kirjutas IMF-i peaökonomist Pierre-Olivier Gourinchas.
IMF loetles riskidena võimalikku toormehindade kasvu seoses geopoliitiliste pingete ja tarnehäiretega. Samuti võib inflatsiooni langus osutuda ennustatust aeglasemaks, mis sunniks keskpanku hoida intressimäärasid kõrgel kauem.
Prognoosi kohaselt langeb inflatsioon maailmas tervikuna 4,4 protsendini, veel eelmisel aastal tõusid hinnad globaalselt 6,8 protsenti. Inflatsiooni langus peaks olema kiirem arenenud riikides. Euroopa Keskpank ja USA föderaalreserv langetavad prognoosi kohaselt intressimäärasid aasta teisel poolel.
Lisaks hoiatas IMF, et maailmakaubandus on killustumise ohus. Fond ennustab rahvusvahelise kaubavahetuse kasvuks 3,3 protsenti sel aastal ja 3,6 protsenti 2025. aastal, mis on madalam kui ajalooline keskmine, milleks on 4,9 protsenti. Riigid on kehtestanud umbes 3000 uut piiriülest kaubanduspiirangut eelmisel aastal, mis on kolm korda suurem arv kui 2019. aastal, kirjutas oma aruandes IMF.
Kokkuvõttes näitab IMF-i prognoos, et USA ja Hiina majandused kasvavad sel aastal kiiremini kui oodatud, samas kui euroala majanduskasv on aeglasem. See võib avaldada mõju globaalsele majandusele ning ka Eesti majandusele. Eesti ettevõtjatel tuleb jälgida nende suurte majanduste arengut ning kohaneda muutuvate tingimustega, et säilitada konkurentsivõime ja jätkata kasvu. Samuti tuleb arvestada võimalike mõjudega Eesti eksportturgudele ja valmistuda vastavateks muutusteks majanduskeskkonnas.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus