IMF: tehisintellekt seab löögi alla pea 40 protsenti töökohtadest | R2 Portaal

2216196hd854t24

Tere tulemast Eestisse! Viimase IMF-i raporti kohaselt võib tehisintellekt ohustada kuni 40% meie riigi töökohtadest, kuid samas luua ka uusi võimalusi ja uuenduslikke lahendusi. See tekitab küsimusi ja väljakutseid meie tööturu tuleviku osas. Kas Eesti on valmis kohanema ja kasutama tehisintellekti võimalusi või laseb see meil maha jääda? Oleme silmitsi põneva, kuid samas ka hirmutava tuleviku väljavaadetega. Räägime IMF-i raportist ja selle mõjust meie riigile ning kuidas saame valmistuda uueks tehisintellekti ajastuks.

Rahvusvahelise Valuutafondi hiljuti ilmunud analüüsi põhjal võib mõjutada tehisintellekti levik kogu maailma töökohtadest peaaegu 40 protsenti, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Liitium-ioonakude ehitust uurinud tehisintellekt leidis hiljuti 70 protsenti väiksema liitiumivajadusega akulahenduse. Tegemist pole pelgalt ideega. Inimestest teadlased valmistasid juhiste põhjal töötava prototüübi. Tootmiseks sobiva lahenduse nimel on vaja veel tööd teha. Ilmselt usaldatakse sellestki osa tehisintellektile. Teadupärast on liitium kallis ja selle kaevandamine kahjustab keskkonda. Antud uudise puhul tasub hoida aga tähelepanu inimeste tööhõive tulevikul.

USA-s Las Vegases algas traditsiooniline tarbijaelektroonika uuemaid saavutusi maailmale tutvustav mess, mida tuntakse lühendina CES 2024. Samas kohas tutvustati kunagi esimesi CD-plaate, lameda ekraaniga televiisoreid, Bluetoothi protokolli ja ühe viimase suurema moelainena nutikelli ja aktiivsusmonitore. Kellelegi ei tule ilmselt üllatusena, et käesoleva messi võtmeteemaks on tehisintellekt.

Samavõrd lihtne on ennustada, et antud võtmesõna võib kujuneda tüütavalt pealetükkivaks. Olgu siis vahelduseks messil keskmisest suuremat tähelepanu pälvinud robotbaristad ja -kokad. Paistab, et see tehnoloogia on saavutamas teatud küpsusastet ja on valmis tööle asuma. Jäägu korraks veel nimetamata toite valmistavaid masinaid juhtiv tehnoloogia ja keskendugem lähitulevikule.

Olgu näitena börsil noteeritud ja seega piisavalt andmetega läbivalgustatud McDonalds. Ajalooliselt on firma tuntud kõrge tööjõu voolavuse poolest. Murelik näitaja ulatus veel mõne aja eest üle 130 protsendi. Järelikult vahetus vähemalt arvuliselt kogu töötajaskond välja vähem kui ühe aasta sees.

Loe rohkem:  Inimajastu hülgamine avab novotseenile vaba tee | R2 Portaal

Ametite, inimeste ja asukohtade lõikes võib näga suuri erinevusi. Viimastel andmetel on töötajate vahetumine umbes viiendiku võrra vähenenud, kuid püsib ikkagi üle 100 protsendi. Töötajate lahkumise vähenemise üheks põhjuseks peavad eksperdid värbamisprotsessides tehisintellekti rakendamist. Kandidaate hinnatakse 55 tunnuse põhjal, et ennustada, kui pikaks ajaks nad eri kohtades kiirsöögikohas tööle jääks.

Suur voolavus soosib teatud mõttes oodatavat tehnoloogilist transformatsiooni ja vähendab streigiriski. Selle asemel, et töötajaid robotist teenindajatega asendamiseks vallandada, võib praktiliselt ühe aasta jooksul iga lahkuva töötaja järel inimese asemele seadistada masina.

Töötajaskonna vähenemine pole pelk teooria, vaid paistab hoogu koguvat. USA-s lisandus eelmisel aastal IT-sektorisse uusi töötajaid kokku vaid 700. Tegemist pole kirjaveaga. Andmed pärinevad sealselt tööametilt. Aasta varem palgati uut tööjõudu 381 korda rohkem ehk 267 000. Samal ajal koondati sektoris hinnanguliselt 262 000 töökohta. Alphabeti töötajate ametiühing teatas äsja, et Google koondas kulude kärpimise meetmete raames tuhat töötajat oma riistvara-, kõnetehnoloogia ja insenerimeeskondades.

Davosis Šveitsis sel nädalal toimuval iga-aastasel poliitiliste liidrite, tippjuhtide ja kuulsuste kokkutulekul koondnimetusega Maailma Majandusfoorumil, hoiatas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), et tehisintellekti levik võib mõjutada kogu maailma töökohtadest peaaegu 40 protsenti. Seejuures seisavad suure sissetulekuga majandused silmitsi suuremate riskidega, kui arenevad turud ja madala sissetulekuga riigid. Neis riikides on TI-le avatud 60 prtosenti töökohtadest.

Madala sissetulekuga riikides püütakse asendada tööprotsesse endiselt masinatega. Kõrgem sissetulek seostub aga head haridust ja ettevalmistust eeldavate keeruliste intellektuaalsete probleemide lahendamise protsessidega. Lihtsa majandusliku loogika järgi arendatakse TI-d just nende tööde vähemalt osaliseks tegemiseks.

IMF-i juht Kristalina Georgieva iseloomustas saabuvaid aegu “murettekitava suundumusena”. Selle ühe tagajärjena ennustatakse, et enamikul juhtudel suurendab tehisintellekt ilmselt ülemaailmsel tööturul üldist ebavõrdsust. Georgieva lisas helgemal noodil, et TI rakendamine võib parandada samas tootlikkust, toetada üleilmset majanduskasvu ja kergitada sissetulekuid kogu maailmas.

Loe rohkem:  Tehisaru trotsivad kunstnikud asusid oma kunsti mürgitama | R2 Portaal

See eeldab aga aktiivset ja tarka tegutsemist. Praeguses olustikus lasub vastav töö või vähemalt selle tegemise ootus poliitikutel, kuigi seda teades võiks vist panustada tehisintellektile. Selle hinnaga, et kui TI lahendab eesseisvad keerulised väljakutsed kiiduväärselt, ei saa meie selle toimimisest enam aru ega ole enam oma saatuse juhid.

Olukord meenutab malemängus šahhi.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.

IMF raporti järgi on tehisintellekti arenguga seotud oht, et pea 40 protsenti töökohtadest võivad tulevikus ohtu sattuda. See tähendab, et Eesti peab hakkama valmistuma muutusteks tööjõuturul ning investeerima rohkem haridusse ja täiendkoolitusse. Samuti tuleb leida viise, kuidas luua uusi töökohti ning toetada neid, kelle töö võib tehisintellekti arenguga ohtu sattuda. Teadlikkus tehisintellekti mõjust tööturule on oluline ning me peame valmistuma selleks, et tagada meie tööjõu säilimine ja areng.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga