Hussar jääb Eesti 200 uuest juhist rääkides äraootavale seisukohale | Eesti

“As Estonia’s Hussar monument rises majestically on the outskirts of Tartu, the nation’s pride and resilience echoes through the centuries. Commissioned to commemorate the 20th anniversary of Estonian independence, the installation ‘Eesti 200: 200 Uuest Juhhist’ is more than a sculpture – it’s a tribute to the courageous Hussars who have shaped Estonia’s history. As this striking artwork unfolds, Estonia’s story is rewritten, showcasing the nation’s struggle for freedom, determination, and cultural heritage. Get ready to embark on a journey through time and discovery, as this powerful monument takes its rightful place on the city’s skyline, embracing the nation’s present and future.”

Eesti 200 läheb koalitsioonileppe konsultatsioonidele või läbirääkimistele olukorras, kus erakonna juht on augusti lõpus vahetumas. Kas see takistab ka Eesti 200 seisukohtade väljaütlemist?

Usun, et Eesti 200 läbirääkimiste meeskond on väga ühtne ja need seisukohad on väga selgelt kokku lepitud. Esimeheks kandideerimisest teatanud Kristina Kallas on Margus Tsahknaga olnud siiamaani väga-väga tugev meeskond, mis on olnud ka selle erakonna ehitamise juures. 

Ma arvan, et siin mingeid takistusi ei ole, et nad toimivad väga hea meeskonnana. Kui Eesti 200 läbirääkimismeeskond kokku pannakse, siis kindlasti ka Kristina Kallas on selles meeskonnas mõistagi sees.

Kellele läheb Lauri Hussari hääl, kui on erakonna esimehe valimised: kas Kristina Kallasele või Hendrik Johannes Terrasele?

Mina praegu tean, et kindlalt on teatanud oma kandideerimisest Kristina Kallas, aga augusti lõpuni on veel aega. Ootame selle aja ära ja siis saab ka juba lähemalt rääkida sellest, kes kandideerivad ja kuidas erakond edasi läheb.

Kindlasti tuleb väga sisukas ja põnev erakonna üldkogu, aga enne seda tuleb erakonna läbirääkimismeeskonnal ja juhatuse liikmetel väga tõsiselt töötada, et uue valitsuse koalitsioonileping saaks olema võimalikult sisukas ja et see esindaks ka Eesti 200 selgeid prioriteete ja seisukohti.

Margus Tsahkna ütles teisipäeval ERR-ile, et tema toetab Kristina Kallast. Kas te ei taha praegu veel seisukohta võtta?

Antud juhul mina tean ainult, et Kristina Kallas kandideerib. Ta on ju olnud Eesti 200 juhtimise juures väga pikalt, tal on suur kogemus ja ma usun, et kindlasti oleks ta väga hea juht.

Juhul, kui härra Terras võidab valimised – kui ta otsustab kandideerida –,  mis siis Eesti 200-s muutub? Mida see tähendab Eesti 200 jaoks?

Mina täna kindlasti ei hakka nendel teemadel spekuleerima, sellepärast et Hendrik Terras ei ole ka veel teatanud, et ta kandideerib erakonna esimeheks. Oma kandideerimissoovist on andnud teada Kristina Kallas ning kindlasti pikaaegse erakonna juhina – nii erakonna esimehe kui aseesimehena – on väga tugev kandidaat sellele kohale.

Te juba mainisite seda, et Eesti 200 seisukohad peavad saama kindlasti ka uues koalitsioonilepingus esindatud. Kristina Kallas ühes intervjuus andis märku, et võib-olla ei peaks personaalne riik olema kõige esimene prioriteet. Kas te olete selle seisukohaga nõus?

Mina olen kogu aeg olnud seda meelt, et personaalse riigi kontseptsiooniga tuleb edasi minna. On võimalik, et siin on olnud ka pisut vääriti mõistmist, et Kristina Kallase sõnu on valesti tõlgendatud. 

Personaalse riigiga tahame me ikkagi Eesti digiriigi viia täiesti uuele arengutasemele. Eesti on väga väike riik ja Eesti on paindlik ja kiire innovatsiooni vallas. Kui me siin suudame kiiresti edasi liikuda ja oma reformid ellu viia, siis see annab meile väga tugeva arengueelise ning mainelise eelise. See on nii väikese riigi kui Eesti jaoks kindlasti tänases maailmas eriti tähtis, et kindlasti tuleb selle personaalse riigi kontseptsiooni arendamisega edasi liikuda. 

Lisaks on meie prioriteedid kindlasti ka haridusreformide jätkumine. Täna on kõige olulisem loomulikult see, et me suudame leida lisaraha Eesti riigikaitseks, mis on äärmiselt keeruline ülesanne, sest et need summad on tõesti väga suured – 1,6 miljardit on 3,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Kindlasti selleks, et tagada, et Eesti oleks kaitstud ja turvaline ka edaspidi, me peame siin edasi liikuma.

Samavõrd on oluline ka see, et riigi rahandus tuleb korda teha ja majandusele tuleb anda uus hoog.

Ükski poliitik ei julge välja hääldada, mida tähendab julgeolekumaks: kas see oleks tulumaks, oleks see käibemaks või on mingisugune konkreetne summa igalt inimeselt. Mis see teie eelistuses võiks olla?

Minu poolt oleks äärmiselt ebakorrektne hakata siin läbirääkimiste eel võtma mingisuguseid väga konkreetseid seisukohti. Esmane riigikaitse finantseerimisallikas võiks olla riigikaitse võlakiri, millest saaksid osa ka kõik Eesti inimesed ja ka ettevõtted, kes sooviksid sinna panustada. Järgmiste sammudena saaks vaadata, et millised on need võimalikud katteallikad ka riigikaitselaenule või võlakirjale. See kindlasti oleks üks samm, kuidas edasi liikuda. 

Sotsiaaldemokraadid on välja käinud, et ministrikohad võiksid olla juba varem jagatud. Kas selline kolmikliit, kus on sotsiaaldemokraadid kahe parempoolse erakonna kõrval, on üldse toimiv?

Minu varasem kogemus ütleb seda, et kohtadega tegeletakse läbirääkimiste lõpus ja nii on see alati olnud. Sellel on ka väga selge ja konkreetne põhjus, et tähelepanu püsiks sisul ja et sisuteemad oleksid fookuses, mis on ka poliitika tuum. Mis puudutab nüüd seda, et kas tsentrist paremal või vasakul olevad erakonnad moodustavad koalitsiooni, siis kui on kokku lepitud põhimõtetes ja neid põhimõtteid täidetakse, siis on vaatamata erakondade majanduslike maailmavaadete erinevusele võimalik moodustada väga edukas valitsus.

Antud juhul selle valitsuse tööülesandena olen mina küll välja lugenud väga selge soovi teha riigi rahandus korda, anda ka Eesti inimestele ja ettevõtjatele väga selge sõnum töörahust ja ka pikem perspektiiv ja plaan selle kohta, kuidas Eesti, Eesti majandus ja Eesti elu võiks olla edasi arendatud. Ma arvan, et need on väga konkreetsed sõnumid ja kui see koalitsioon suudab nendes küsimustes kokku leppida, siis kindlasti see ongi üks valitsuse eduka toimimise alus.

Kaja Kallase minek Euroopasse ilmselgelt viimastel kuudel valitsuse tegevust takistas ning paljud otsused lihtsalt jäid tegemata, sest peaministri tulevik oli ebaselge. Kas teil riigikogu esimehena kõrvalt vaadates jäi mulje, et tema lahkumine lõi teatud punni eest?

Kaja Kallase minek Euroopasse ja niivõrd kõrgele kohale on kindlasti tunnustus tervele Eestile. See on tunnustus loomulikult Kaja Kallasele endale, aga see on tunnustus ka Eesti välispoliitikale. Eesti välispoliitiline aparaat on teda kõikides nendes tegevustes väga tugevalt toetanud. Eesti saab täiesti teisel moel ka Euroopas pilti. Nii palju, kui ma olen oma Euroopa kolleegidega rääkinud, siis nad suhtuvad Kaja Kallase uude positsiooni väga soosivalt ja on väga lootusrikkad, et Kaja Kallas suudab Euroopa Liitu siin ka mitmes vallas tuua täiesti uut hingamist.

Mis puudutab viimaste nädalate ja kuude seisu, siis kindlasti Kaja Kallase tähelepanu oli mujal, aga samal ajal liiguti oluliste otsustega edasi ka. Riigikogu töötas kuni jaanieelse nädalani ja võeti vastu ka mitmed olulised otsused, mis muu hulgas parandavad ka riigi rahanduse seisu. Need otsused aitavad uuel koalitsioonil tõenäoliselt edaspidi mõne otsuse puhul vaadata ka pisut kaugemale ja näha teist perspektiivi. Praegu ongi võimalus suvel uue koalitsiooni väga selged piirjooned kokku joonistada ja sügisel saab juba täie hooga edasi minna.

Pöördume tagasi maailmavaate juurde. Kas loogilisem ei oleks, et te vähemalt teete koos Reformierakonnaga mingi pakkumise Isamaale, kes on selgelt parempoolne erakond ning kellega oleks maksukärpeid ja kokkuhoiumeetmeid oluliselt lihtsam teha kui sotsiaaldemokraatidega?

See on küsimus, mis langeb peaministrile ja peaministri erakonnale ning sellele, kellega ja millisel moel nemad näevad, et on kõige mõistlikum koalitsiooni teha. Kindlasti on Isamaaga paljudes küsimustes ühisosa päris suur. Samal ajal tasub meenutada, et Isamaa on seisnud kahjuks ka viimastes valitsustes otsuste eest, mis on ilmselgelt riigi rahanduse seisu halvendanud. Seetõttu on tasakaalu või riigieelarve kordategemise retoorikat täna natuke õõnes kuulata. Just nende varasemate otsuste viljad on väga selgelt näha. Otsuste taga, mis on riigieelarve seisu teinud kehvemaks, on paljuski olnud ka Isamaa poliitika elluviimine.

As the Hussar’s words come to an end, Estonia stands at a crossroads, poised to embark on a new journey. The past 200 years have seen significant events shape the nation’s identity, from the fight for independence to the struggle for survival in the face of occupation. Today, Estonia stands strong, a beacon of democracy and resilience in the Baltic region. As the Hussar’s tale concludes, the nation looks to the future, embracing the challenges and opportunities that lie ahead, steadfast in its commitment to preserving its unique heritage and culture.