Hüppeliselt kasvav küberrünnakute arv muudab pangad IT-firmadeks | R2 Portaal

Tere tulemast Eestisse, kus kiiresti kasvav küberrünnakute arv sunnib panku muutuma IT-firmadeks. See tähendab, et pangad peavad investeerima rohkem küberkaitse meetmetesse ja arendama tugevamaid digitaalseid platvorme, et kaitsta klientide andmeid ja tagada nende usaldusväärsus. See muutus näitab Eesti pankade pühendumust tehnilisele innovatsioonile ja kliendikesksele turvalisusele. Koos sellega on tõusnud ka nõudlus küberkaitse spetsialistide järele, olles seega oluline osa riigi jätkuvast arengust ja kübermaailma muutuvast dünaamikast.

Davosis toimuval Maailma Majandusfoorumil teatas maailma kõige suurema panga JPMorgan Chase varade juhtimise eest vastutav peadirektor Mary Erdoes, et selle vastu korraldatakse päevas 45 miljardit küberrünnakut. Nii on praeguseks pangas tööl rohkem IT-spetsialiste kui Google’is või Amazonis, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kannatlikkus, visadus ja higi olevat edu kindlustamisel ületamatu kombinatsioon. Mõtet kohtab erinevas sõnastuses öelduna paljude edukate isiksuste poolt. Ilmselt tuleneb järgnev meie psühholoogiast, kuid innustav ütlus toob fantaasiavälja ainult positiivsetele eesmärkidele allutatud kannatlikkuse, visaduse ja higi. Isegi kui sama tarmukusepatarei peaks edu tagama ka halbade kavatsustega inimestele.

Järgnev näide võib äratada teisegi psühholoogilise reaktsiooni, mille tagajärjel võib tekkida esialgu hea ja hea eristamisel raskusi. Näide kaasab inimlike reflektoorsete reaktsioonide registris kahte erineva taustaga isikute rühma, keda ühendab avalik kahtlus, et mõlema edu taga on ebaõiglased eelised. Juhul kui kumbagi tabab ebaedu, nähakse seda mänguvälja hetkelise võrdsustamisena või ilminguna poeetilisest õiglusest. Antud loos on üks pool kannataja ja teine agressor.

Jutt käib pankuritest ja pangaröövlitest. Šveitsis Davosis toimuval Maailma Majandusfoorumil avaldas aktsiaväärtuse põhjal maailma kõige suurema panga JPMorgan Chase varade juhtimise eest vastutav peadirektor Mary Erdoes, et nende organisatsioonis töötab rohkem tehnoloogiavaldkonna insenere, kui on palgal näiteks Google’is või Amazonis. Pangas hoitava teabepõhise varanduse eest kannavad hoolt 62 000 tehnilist töötajat.

Koos taristule tehtavate investeeringutega kulutab pank teabega seotud protsesside haldamisele igal aastal umbes 15 miljard dollarit. Sellest märkimisväärne osa on allutatud infoturbele ehk võitlusele küberkurjategijatega, vanas sõnastuses – pangaröövlitega.

Mary Erdoes esitas retoorilise küsimuse, miks on neil palgal rohkem tehnolooge kui tuntud tehnoloogiaettevõtetes. Ta vastas, et nad lihtsalt teisiti ei saa. Panka ja selle kliente röövivad petised muutuvad üha targemaks, taibukamaks, kiiremaks, kavalamaks ja isegi vallatumaks, täpsustas pangavarade hoidja.

Võrreldes aasta varasemaga kahekordistus 2023. aastal nende vastu suunatud küberrünnakute sagedus. Toodud tähelepanekuga seoses saab koostada kaks viktoriini küsimust. Üks päriks hüppelise kasvu põhjuste kohta ja teise vastus võiks valgustada maailma pimedusega kaetud osa ehk kui tihti panka rünnatakse.

Pankade vastu suunatud küberrünnakud on pidevas kasvutrendis. Aastal 2020 registreeriti samuti üle kahekordne kasv, täpsemalt 238-protsendiline hüpe. Halb muutus paigutus pandeemia perioodile ning oli ilmselt põhjustatud osaliselt paanilisest ja haavatavast elukorralduse siirdumisest veebikeskkonda.

JPMorgan Chase’i juht pidas viimase kuritegeliku arengu hüppe oluliseks põhjuseks Venemaa agressiooni Ukraina vastu ja sellega kaasnenud sanktsioone. Kärbitud finantssuhtluse all kannatava majanduse ja kasvava viha kombinatsiooni mõneti oodatava reaktsioonina kogus hoogu riiklikult tervitatud kuritegelik agressioon maailma panganduse vastu. Uue ja tõusva trendina mainis Mary Erdoes kurjategijate tööriistade rikastumist tehisintellekti vahenditega.

Mõttelise viktoriini teine, rünnakute sagedust puudutav küsimus paneb proovile pangandusmaailma varjupoole tunnetamise intuitsiooni. Kurjategijad püüavad tegutseda varjatult, mistõttu ei tea täpset rünnete sagedust mitte keegi. Pank näeb seda, mida näeb. Kurjategijad peavad nägema natukene teisti, märgates seda, mis jääb pangal kahe silma vahele, kuna see kujutab nende edu peamist panti.

Väidetavalt registreerib JPMorgan Chase päevas 45 miljardit küberrünnakut. Võib-olla konsulteeris pangajuht turundusspetsialistidega, kes soovitasid kasutada võimalikult suurt arvu. Antud number tähendaks umbes poolt miljonit rünnakut ühes sekundis.

Kahtlaselt suure arvu tähendus võib osutuda sisutuks, kuna võib endas peita teadmata koguses digitaalset prahti. Kõike seda kutsumatut, mida internetile avatud IT-süsteemid oma logides registreerivad. Midagi, mis kuulub internetimustuse hulka, nagu inimkeha katvad mikroorganismid. Neid haiguse tekitamise potentsiaaliga tegelasi kanname kaasas kümnetes triljonites. Keegi ei kuuluta seda maailmafoorumitel aga teatraalse agressioonina. Pangajuht ei täpsustanud, mida antud arvnäitaja sisaldab.

Teadmatus ei ole ühte ega teist oletust toetav tõend. Küberohu realistlikumale suurusele viitab pigem 62 000 töötaja palgal hoidmine. Järelikult on reaalne oht suur. Kasvutrend jätkub. Seda toidab huvitav paradoks, milles usuvad mõlemad vaenupooled oma edusse, aga tegelikkuses pakuvad teineteisele just nii palju õnnestumisi, et nad innustuvad üha enam panustama, lugedes õpetusi kannatlikkuse, visaduse ja higi voorustest.

Tööd rahaks vahetavad kliendid vaatavad seda mängu kõrvalt, märkamata, et nad on ise etenduse sponsorid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.

In conclusion, the rapidly increasing number of cyber attacks in Estonia is forcing banks to transform into IT companies in order to effectively protect their systems and customer information. This shift towards a more technology-focused approach highlights the growing importance of cybersecurity in the financial sector. As the threat of cyber attacks continues to evolve, it is crucial for banks and IT firms to collaborate and innovate in order to stay ahead of potential security breaches. The adaptation to this new reality is crucial to ensure the safety and security of financial systems in Estonia.