Eesti hülgeuurijad on võtnud kasutusele uue olulise töövahendi – drooni. See kaasaegne tehnoloogia võimaldab neil hõlpsalt jälgida ja jäädvustada hülgeliikide käitumist ning levikut üle kogu Eesti ranniku. Droon annab uurijatele võimaluse teha täpseid vaatlusi ja koguda olulist teavet, mis aitab paremini mõista nende habras looduslikke elupaiku. See uus vahend on avanud hülgeuurijatele uusi perspektiive ja võimalusi nende töös, aidates kaasa ka keskkonnahariduse levitamisele ning loodushoiu propageerimisele Eestis.
Praegu on hüljeste olukord hea, tõdes hülgeuurija Mart Jüssi “Terevisioonis”. Hüljestel on olnud piisavalt jääd ning ka pojad on saanud oma lapsepõlve veeta jää peal. Jüssi sõnul on suur õnn, et tänapäeval on uurijate käsutuses droonid, millega saab hüljestele väga lähedale ning mis võimaldab looma elu jäädvustada ja dokumenteerida.
Hüljeste jaoks oli keskmine aasta. “Hülged said üldiselt kätte oma jää, mida neil vaja oli ja said seda ka mõõdukalt kasutada,” selgitas hülgeuurija Mart Jüssi. “Pärnu laht on ju veel tänagi jääd täis. Nüüd siis hakkab poegimise etapp neil läbi saama. Oluline, et ka väikesed hülged saavad oma lapsepõlve jää peal veeta. Hallhüljestel on ka saarte peal poegi. Tundub, et see on vist uus komme valida endale selline koht ka siis, kui jääd on saadaval. Seda me uurimegi, et miks nad niimoodi teevad.”
Jüssi sõnul ta hüljestele jää peale järgi ei pääse, aga saarte peal, mida ta praegu jälgib ja uurib, on sadu hallhüljeste poegi, aga mitte tuhandeid. “Merel laiali on muidugi tuhandeid hallhüljeste poegi ja loodetavasti sadu viigerhüljeste poegi, sest viigerhüljes on tundlikum loom.”
Ei ole tähtis, kui palju poegi sündinud on, olulisem on Jüssi arvates see, kui palju neist poegadest tänaseks veel elus on. “Hüljeste lõpp meres on ju märkamatu. On nii, et teise eluaastani elavad ainult pooled hülgepojad, mis tundub dramaatiline, aga see on loodus ja sealt edasi suremus langeb väga järsku. Kui hüljes on oma esimese talve või esimese ebasoodsa aasta üle elanud, siis looduse poolt on talle antud paarikümne-kolmekümne aasta pikkune elu.”
“Õnneks on meil tänapäeval töövahenditeks droonid,” on Jüssi moodsa tehnika üle õnnelik. “Tänagi lennutasin natuke drooni ja vaatasin, mis toimub. Vanasti pidime paadiga sõitma ja käima hüljeste vahel. Ega see polnud meeldiv meile ega hüljestele. Droonid aitavad väga hästi loomale ligi saada ja samas ka jäädvustada ning dokumenteerida. Saab teha asju, mida ei saa teha pastaka ja paberiga.”
Kokkuvõttes on selge, et hülgeuurijate jaoks on droonid saanud oluliseks töövahendiks nende uuringutes. Droonide abil on võimalik hülgeid jälgida ja nende käitumist uurida efektiivselt ja ohutult. See tehnoloogiline edusamm võimaldab teadlastel koguda rohkem andmeid ning paremini mõista hüljeste elu ja keskkonna mõjusid. Tänu droonidele on võimalik kaugemalt jälgida ning vähendada inimeste mõju hülgepopulatsioonidele. Seega võime öelda, et droonid on muutnud hülgeuurimise oluliselt tõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus