Hotellides on vähem nii välis- kui ka siseturistidest külastajaid | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on hotellides märgatavalt vähenenud nii välis- kui ka siseturistidest külastajaid. See on tingitud mitmetest majanduslikest ja sotsiaalsetest teguritest, sealhulgas COVID-19 pandeemiast, majanduslangusest ja piirangutest reisimisel. Kuigi see on olnud väljakutse hotellidele ja turismisektorile tervikuna, pakub see ka võimalust keskenduda kohalikele klientidele ja arendada uusi turundusstrateegiaid. Kuid koos majanduse taastumisega on oodata, et turismindus ja hotellid hakkavad taas tõusma ning pakkuma unustamatuid elamusi külastajatele üle kogu maailma.

Novembris peatus Eesti majutusettevõtetes üle 222 000 turisti, mis on ühe protsendi võrra vähem kui aasta varem samas kuus ja 11 protsenti vähem kui oktoobris. Aastases võrdluses oli majutusettevõtetes vähem nii välis- kui ka siseturiste.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul peatus novembris Eesti majutusettevõtetes ligi 119 000 siseturisti.

Siseturiste oli kolm protsenti enam kui kriisieelsel 2019. aastal, kuid ühe protsendi võrra vähem kui aasta varem novembris. Välisturistide arv oli ligi 104 000, jäädes 2019. aasta novembriga võrreldes 29 protsendi võrra ja möödunud aasta sama kuuga võrreldes kahe protsendi võrra väiksemaks, nentis Laurmaa.

Majutusettevõtetes peatus kõige rohkem ehk 34 protsenti Soomest saabunud välisturiste, järgnesid Läti (19 protsenti), Suurbritannia ja Leedu (mõlemast viis protsenti).

Võrreldes eelmise aasta novembriga saabus majutusettevõtetesse rohkem turiste mitmetest Euroopa riikidest ja ka kaugematest piirkondadest. Läti turiste oli 12 protsenti, Suurbritannia 39 protsenti ja Leedu turiste neli protsenti rohkem. Aasiast saabunuid peatus majutusettevõtetes 38 protsenti rohkem kui aasta varem novembris.

Soomest ja Rootsist saabus aga Eestisse vähem turiste.

Välisturistidest 71 protsenti märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 23 protsenti töö.

Harjumaa majutusettevõtetes peatus 76 protsenti välisturistidest, järgnesid Pärnumaa (10 protsenti), Tartumaa (kuus protsenti) ja Ida-Virumaa ning Saaremaa (kummaski kaks protsenti).

Välisreisijad veetsid Eestis kokku ligi 211 000 ööd.

Siseturistidest 67 protsenti olid puhkuse- ja 24 protsenti tööreisil. Kõige rohkem ehk 35 protsenti siseturistidest peatus Harjumaal, 13 protsenti nii Pärnu kui ka Tartumaal ja 10 protsenti Ida-Virumaal. Kokku veedeti majutusettevõtetes 193 000 ööd.

Novembris pakkusid külastajatele teenust 953 majutuskohta (26 vähem kui oktoobris). Majutuskohtades oli 21 000 tuba ja ligi 49 000 voodikohta, täidetud oli 40 protsenti tubadest.

Ööpäev maksis keskmiselt 46 eurot inimese kohta, mis oli 2022. aasta novembri hinnast ühe euro ning 2019. aasta novembri hinnast seitsme euro võrra kallim.

Lääne-Virumaal maksis üks ööpäev inimese kohta keskmiselt 50 eurot, Harju- ja Tartumaal 49 eurot, Ida-Virumaal 46 eurot, Läänemaal 43 eurot, Saaremaal 38 eurot ning Pärnumaal 37 eurot.

Kokkuvõttes on hotellides vähem nii välis- kui ka siseturistidest külastajaid olnud murettekitav trend majanduse seisukohalt. See näitab turismisektori mõjuvõimsat langust ning sellel võivad olla negatiivsed tagajärjed ka teistele majandusharudele. Samas pakub see ka võimalust kohalikele ettevõtetele ja turismiarendajatele, et leida uusi viise külaliste meelitamiseks ja seeläbi majanduse elavdamiseks. On oluline, et valitsus ja ettevõtted töötaksid koos selle probleemi lahendamiseks ning turismi taastamiseks Eestis.