Hollandi luure salastas oma kodaniku rolli Iraani tuumaprogrammi õõnestamisel | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Hollandi luure hiljutine avastus oma kodaniku osalemisest Iraani tuumaprogrammi õõnestamisel on viimase aja üks kõmulisemaid välisuudiseid. See skandaalne paljastus kutsus esile palju küsimusi rahvusvahelisel tasandil ning tekitas tõsiseid pingeid Hollandi ja Iraani vahel. See sündmus on tõestuseks sellest, kui keeruline ja eluline on luuretegevus tänapäeva maailmas ning kuidas kodanikud võivad olla kaasatud rahvusvahelisse poliitikasse teadmata tagajärgedega. See lugu jätkuvalt paeluv ja võib tuua kaasa olulisi arenguid rahvusvahelisel areenil.

USA ja Iisraeli luureametid palusid 2006. aastal Hollandi kolleegidelt tuge Iraani tuumaprogrammi õõnestamisel arvutiviiruse abil. Alles nüüd selgus, et Hollandi luure ei teatanud riigi peaministrile Hollandi tsiviilkodaniku kaasamisest luureoperatsiooni.

Peaaegu 20 aastat tagasi otsustasid USA Luure Keskagentuur (CIA) ja Iisraeli Mossad õõnestada Iraani tuumaprogrammi, kasutades selleks spetsiaalselt loodud arvutiviirust nimetusega Stuxnet. Arvutiviiruse arendamine maksis kaks miljardit dollarit, ometi ei teadnud USA ja Iisraeli luurajad, kuidas jõuaks viirus Iraani tuumarajatiste tarkvarasse, kirjutab The Times.

Lahendus leiti Hollandi ehitusinseneri Erik Van Stabbeni näol. Van Stabbenil oli 12 aastat töökogemust Pärsia lahe riikides, kaasa arvatud Iraanis, kust oli pärit tema abikaasa. Alates 2005. aastast tegi Van Stabben koostööd Hollandi luureametiga MIVD/AIVD.

2006. aastal palus USA luure Hollandi kolleegidelt abi Iraani tuumaprogrammi peatamiseks. 2008. aasta lõpus õnnestuski plaan ellu viia: Van Stabben osales veepumpade paigaldamisel Iraani tuumarajatises. Veepumpade tarkvara kandis USA-s ja Iisraelis välja töötatud viirust.

Ometi väidavad Hollandi luurajad, et nad ei teadnud, milles pidi täpselt seisnema Van Stabbeni roll.

“Ameeriklased kasutasid meid ära. See oli sõjaakt [Iraani vastu],” ütles üks Hollandi luureametnik ajalehele Volkskrant, mis paljastas esmaspäeval Van Stabbeni osalust luureoperatsioonis.

Pärast veepumpade paigaldamist sattus Van Stabben paanikasse ning lahkus kiiresti Iraanist, kuigi pole teada, kas ta ise oli kursis operatsiooni sisuga. Kõigest kaks nädalat pärast Iraanist lahkumist, 16. jaanuaril 2009, hukkus Van Stabben liiklusõnnetuses.

“Ta maksis kõrget hinda,” ütles anonüümseks jääda soovinud luureametnik. Hollandi luure kahtlustas, et tegemist ei pruukinud olla lihtsalt liiklusõnnetusega.

Ometi väidab ehitusinseneri perekond, et mõrvale viitavaid tõendeid pole.

Paljastused võivad põhjustada skandaali Hollandis, sest luureoperatsiooni ajal Hollandi peaministri ametit pidanud Jan Peter Balkenende polnud selle toimumisest üldse teadlik. Luureamet seletas, et Hollandis ei teavitatagi tavaliselt poliitikuid luureoperatsioonidest.

“Arvan, et peaministrit oleks pidanud informeerima lähtuvalt võimalikest geopoliitilistest tagajärgedest,” ütles ajalehele seevastu endine Hollandi kõrge ametnik Wim Kuijken.

Kokkuvõttes näitab Hollandi luure tegevus selgelt nende pühendumust rahvusvahelise julgeoleku tagamisele. Luureorganisatsioonide roll Iraani tuumaprogrammi õõnestamisel on äärmiselt oluline ning sellele tuleks rahvusvahelisel tasandil rohkem tähelepanu pöörata. Kodanike rolli osas tuleb aga arvestada, et selline tegevus võib kaasa tuua ohtlikke olukordi ja seetõttu peab kodanike osalus sellistes operatsioonides olema läbi mõeldud ja kontrollitud. Igal juhul on oluline, et riigid ja nende kodanikud osaleksid aktiivselt rahvusvahelise julgeoleku tagamisel ning toetaksid selliseid operatsioone, mis ohustavad maailmas rahu ja stabiilsust.