Tere tulemast Eestisse! Mullu sai Hispaania rekordarvu asüülitaotlusi, mis on teinud suure mõju nii riigi kui ka kogu Euroopa Liidu jaoks. Hispaania on muutunud üha populaarsemaks sihtkohaks inimestele, kes otsivad paremat elu ja turvalisust. See trend on tekitanud arutelu mitmetel poliitilistel, majanduslikel ja sotsiaalsetel teemadel ning sellel on olnud märkimisväärne mõju rahvusvahelistele suhetele. Tule ja õpi rohkem sellest huvitavast arengust ning selle mõjust Hispaaniale ja Euroopale!
Hispaania võimud said eelmisel aastal 163 218 asüülitaotlust, mis on uus rekord, teatas neljapäeval siseministeerium.
2022. aastaga võrreldes kasvas asüülitaotluste arv 37 protsenti.
Hispaania on selle näitajaga Euroopa Liidu liikmesriikide seas kolmandal kohal.
Ligi 80 protsenti taotlustest esitasid Ladina-Ameerika riikide kodanikud, nende seas 60 534 taotlust Venezuela, 53 564 Colombia ja 14 306 Peruu kodanikelt.
2023. aastal langetas siseministeeriumi juures asuv asüüli- ja põgenikeamet (OAR) 92 963 otsust ning ainult 12 protsenti ehk 11 371 inimest sai alalise kaitse. Need olid peamiselt Afganistani, Colombia, Hondurase, Süüria, Mali ja Nicaragua kodanikud.
Humanitaarkaalutlustel sai ajutise elamisloa 41 478 inimest, peamiselt Venezuelast.
Hispaania andis ajutise kaitse ka 33 928 Ukraina kodanikule, kes pagesid kodumaalt seoses Venemaa vallandatud sõjaga. Ukrainlastest sõjapõgenike arv kerkis Hispaanias sellega ligi 195 000-ni.
Kokkuvõttes näitab Hispaaniale esitatud rekordarv asüülitaotlusi, et rändekriis mõjutab riiki jätkuvalt oluliselt. See seab rõhku vajadusele leida tõhusaid ja inimlikke lahendusi rändeküsimustele nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Hispaania võimud peavad suutma tagada taotlejate õiglase kohtlemise ja kiire asüülitaotluste menetlemise, samal ajal kaitstes riigi piire ja tagades sisejulgeoleku. Oluline on ka koostöö teiste Euroopa riikidega, et leida ühiseid lahendusi rändeküsimustele, et tagada lõpuks kõigile inimestele õiglane kohtlemine ja võimalused uue elu alustamiseks.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus