Hispaania valitsus kaotas olulise parlamendihääletuse | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Hispaania valitsuse hiljutine kaotus olulisel parlamendihääletusel on tekitanud suurt segadust ja poliitilist kõneainet üle Euroopa. See samm võib mõjutada mitte ainult Hispaania poliitilist maastikku, vaid ka kogu Euroopa Liidu tulevikku. See sündmus on tekitanud palju arutelu ja spekulatsioone nii Hispaanias kui ka mujal maailmas. Lähme sügavamale ja uurime, mis võiks olla selle sündmuse järgmised sammud ja millised tagajärjed võivad olla nii Hispaaniale kui ka laiemalt Euroopale.

Hispaania parlament lükkas tagasi amnestiaseaduse eelnõu, mis seab küsimärgi alla sotsialistliku peaministri Pedro Sanchezi kokkuleppe Katalaani separatistidega, kelle häälteta pole Sanchezil võimalik võtta vastu riigieelarvet.

Seitse Katalaani iseseisvust toetavat saadikut hääletas eelnõu vastu, sest Sanchez ei nõustunud viimasel hetkel eelnõu täiendada, vahendab Bloomberg.

Kokku hääletas eelnõu vastu 179 saadikut ja 171 saadikut hääletas selle poolt. Hispaania parlamendi alamkojas on enamuseks vaja 176 saadikut. Hääletustulemus võib tähendada Sanchezi juhitud valitsuse kukkumist vähem kui kolm kuud pärast selle ametisse vannutamist.

Amnestiaseadus on põhiline osa Sanchezi ja Katalaani iseseisvust toetavate erakondade vahelisest vastuolulisest kokkuleppest, mis võimaldas Sanchezil jääda peaministriks kolmandaks ametiajaks. Vastutasuks oma kandidatuuri toetamise eest lubas Sanchez amnestiat sadadele Katalaani aktivistidele, kes osalesid Hispaania õiguse vaatevinklist ebaseadusliku iseseisvusreferendumi korraldamises 2017. aastal.

Kokkulepe lubaks kõige häälekamal separatistide juhil ja endisel Kataloonia presidendil Carles Puigdemontil naasta kodumaale pärast kuue aasta pikkust elu eksiilis Belgias Waterloos.

Katalaani saadikud hakkasid viimastel päevadel nõudma seaduseelnõu muutmist pärast seda, kui kaks kohtunikku otsustas uuesti avada mitu iseseisvuse väljakuulutamise katsega seotud kriminaalasja. Üks kohtuasjadest on seotud süüdistusega terrorismis ja teine riigireetmises. Neid kuritegusid praegune amnestiaseaduse eelnõu ei kata.

Tagasilükatud seaduseelnõu naaseb parlamendi komisjonidesse, kus Sanchezi erakonnal on võimalik proovida veel kord muudatusettepanekutes kokku leppida. Muudatuste tegemiseks on rahvasaadikutel 15 päeva.

Kui Sanchez ei suuda Katalaani saadikute usaldust taastada, ei tähendaks see veel ilmtingimata tema valitsuse lõppu. Hispaania põhiseaduse järgi on umbusaldamise protsess seotud alternatiivse peaministrikandidaadi ülesseadmisega. Seega ei piisa valitsuse kukutamiseks sellest, et enamus saadikuid ei toetaks Sanchezi jätkamist, nad peaks leppima kokku ka uue peaministri kandidatuuris.

Siiski tähendaks kokkuleppe puudumine, et Sanchezi valitsus ei suudaks enam seadusi vastu võtta, sealhulgas seab kriis küsimärgi alla 2024. aasta riigieelarve vastuvõtmise. Parempoolse opositsiooni seas võivad sel juhul kasvada üleskutsed erakorraliste valimiste korraldamiseks.

Kokkuvõttes võib öelda, et Hispaania valitsus kaotamine olulise parlamendihääletuse tõttu näitab selle nõrkust ja võimalikke poliitilisi probleeme riigis. Hääletuse tulemus võib viia valitsuskriisini ja tekitada ebakindlust kodanike seas. See võib omakorda mõjutada riigi majandust ja üldist stabiilsust. Olukord nõuab kiiret ja efektiivset tegutsemist poliitilistelt juhtidelt, et taastada usaldus valitsuse vastu ja leida lahendused, mis toetaksid riigi arengut ja heaolu.