Hiob: tänane laps on teda ümbritsevas meediamaailmas kui väike täiskasvanu | Elu

Tere tulemast Eestisse, kus ükski põlvkond pole kaitstud meediamaailma mõjude eest. Ka Hiob, tänapäeva laps, leiab end silmitsi väljakutsetega, mis panevad teda käituma nagu väike täiskasvanu. Meedia mõju on kõikjal ja see kujundab meie mõtteviise ning käitumist rohkem kui me arvatagi oskame. Kuid kas me peaksime laskma lastel kaotada oma lapsepõlv ning muutuda täiskasvanuks juba enne tähtaega? Uurime seda ja palju muud elu temaatikat selles põnevas artiklis.

Reklaamiteooria ja -psühholoogia lektor Tiina Hiob rääkis saates “Uudis+”, et me võime küll lapsi kaitsvaid meediaregulatsioone juurde luua, aga tõenäoliselt ei suuda me täna tagada, et sellest ka arvestatav kasu tõuseks. Hiobi sõnul saavad väikesed lapsed praegu meedia vahendusel täielikult osa täiskasvanute maailmast ning selle vastu aitab ainult see, kui olla lastega koos nii reaalses kui virtuaalses ruumis.

Tartu ülikool viis Maailma Terviseorganisatsiooniga läbi uuringu, kus analüüsiti, kui palju Eesti lapsed ja noored näevad televisiooni vahendusel toidureklaame. Valminud raport näitab, et lapsed ei tohiks näha lausa kahte kolmandikku toidu- ja joogireklaamidest, kuna need julgustavad valesid toitumisharjumusi ja ebatervislikke eluviise. Sotsiaalministeerium aga leiab, et üha kasvava ülekaalulisuse probleemiga võitlemiseks tuleb lisaks muude meetmete hulgas tagada laste kaitsmine sobimatu reklaami eest.

“Peaasjalikult reklaamitakse neid kaupu, mis on tihedas konkurentsisituatsioonis ja/või mille puhul tahab tootja toote tarbimismahtu tõsta,” selgitas Tallinna Ülikooli reklaamiteooria ja -psühholoogia lektor Tiina Hiob. “Rääkides toidukaupadest, siis nende hulgas on ka neid kaupu, mis ei kuulu tingimata esmavajaduste hulka, ja need on pigem meie isud kui vajadused. Näiteks magustatud joogid, kiirtoit, tõstetud maitsetega toidud ja snäkid. Need pole tervisele kuigi kasulikud, kuid pakuvad kõhule ja maitsemeelele meelelahutust.”

Ka tarbijal on reklaami vaja

Hiobi sõnul toodab tootja kaupu, mida tal on lubatud toota ja müüa ning ta võib meile ka teada anda, mida ta toodab. “Toit on tiheda konkurentsi situatsiooniga kaubakategooria, kus käib rebimine tarbija tähelepanu eest. Pidevalt peab tulema uudistooteid. Aga sellised me inimestena paraku oleme, et meil pole ainult põhivajadused, meil on ka isud,” ütles Hiob.

Ka tarbijal on reklaami vaja. Reklaam annab lisaks infole muuhulgas ka sellist teavet, mis aitab meil rahuldada mitte ainult esmaseid vajadusi, vaid me tarbime ka sümbolilise väärtusega kaupu ning seeläbi toetame oma soovitud minapilti. “Meil on ka sotsiaalsed ja intellektuaalsed vajadused,” lisas Hiob.

Vahel püütakse reklaamile esitada süüdistus justkui reklaam loob mingeid uusi vajadusi, aga Hiob ei taha sellega nõus olla. “Reklaam ei saa seda teha, küll aga saab ta aktualiseerida meie olemasolevaid vajadusi, ta äratab meid üles. Kui rahaliselt võimalik on, siis inimene ikka tarbib, aga kas reklaam meid selleks just kannustab, seda ma ei julge väita.”

Reklaamiseadus tervikuna on aegunud

Hiobi arvates on lapsed tegelikult südameasjaks ka turundus- ja reklaamiinimestele, kes valdavalt on tema sõnul täitsa haritud ja vastutustundlikud inimesed. “Küll aga on reklaamiseadus tervikuna aegunud ning eriti selles osas, mis määratleb reklaami kui sellist, mis ta meil siis täpselt on, ja samuti on täna keeruline kontrollida, millist sisu lapsed tarbivad. Maailm on avatud igal kellaajal ja igas suunas.”

“Tänane laps on teda ümbritsevas meediamaailmas kui väike täiskasvanu. Me kohtleme teda küll lapsena ja püüame pakkuda igakülgset ettehoolet, aga samas saavad lapsed meedia vahendusel täielikult osa täiskasvanute maailmast,” selgitas Hiob.

“Lapsed jälgivad täna ju hasartselt sisuloojaid, kes muuhulgas tegelevad ka elustiilireklaamiga, mis tihti ei ole muust sisust eristatav. Laste eeskujuks ongi need noored täiskasvanud, tänased mõjuisikud. Me võime küll lapsi kaitsvaid regulatsioone juurde luua, aga ma kardan, et me ei suuda täna tagada, et sellest arvestatav kasu tõuseks.”

Väga oluline on täiskasvanu isiklik eeskuju

On tehtud ka uuringuid, kust selgus, et see osa reklaamist, mis peaks jõudma lasteni teleri vahendusel, on pigem tagasihoidlik ning see ei lahenda meie laste tervisega seotud probleeme pikas perspektiivis.

“Mina olen hariduse usku inimene ja see võimaldabki mul olla positiivne,” ütles Hiob. “Ma arvan, et meie täiskasvanutena ja lapsevanematena peame raugematu jõuga oma lastega koos olema nii reaalses kui ka virtuaalses ruumis, uitama seal nendega koos, hoidma piltlikult öeldes kätt nende käes ja seletama ning mõtestama kogetut, rääkima toitumisest ja tervisest, aga ka sellest, miks on olemas reklaam, kes ja mis eesmärgil seda teevad ning loomulikult on väga oluline just isiklik eeskuju. Kui magustatud jook on poes, siis see ei pruugi lapse suhu jõuda, aga kui see on kodus laua peal, siis on enam kui tõenäoline, et see lapse suhu ka jõuab.”

Kokkuvõttes võib öelda, et tänapäeva laste elu meediamaailmas on keeruline ja nõuab vanematelt täiendavat tähelepanu ning juhendamist. Hiob on õigesti märganud, et lapsed on järjest enam sarnased täiskasvanutega nende tarbimisharjumuste ja meediakasutuse osas. Vanemate roll selles protsessis on äärmiselt oluline, et aidata lastel mõista meedia mõju ja õpetada neile kriitilist mõtlemist. Lastele tuleks anda vajalikud vahendid ja oskused, et nad suudaksid ise vastutustundlikult navigeerida meediamaailmas ja säilitada oma lapsepõlv ilma liigse täiskasvanulikkuseta.