Hiina peaministri sõnul kasvas majandus eelmisel aastal 5,2 protsenti | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Hiina peaministri väljaöeldu, et nende majandus on eelmisel aastal kasvanud 5,2 protsenti, kõlab kui hea uudis mitte ainult Hiinale, vaid ka ülejäänud maailmale. See võib mõjutada ka meie siin Eestis, olles osa üha globaalsemast majandusest. Kasvav Hiina majandus võib tuua uusi võimalusi ning väljakutseid ning on kindlasti oluline teema, mida jälgida. Loodame, et see paneb aluse veelgi tugevamale majanduskoostööle Hiina ja Eesti vahel.

Hiina peaminister Li Qiang ütles Davosi majandusfoorumi raames peetud kõnes, et Hiina sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas eelmisel aastal 5,2 protsenti ehk napilt viieprotsendilisest eesmärgist kiiremini.

Peaministri avaldus üllatas investoreid, sest ametlikult avalikustab Hiina Riiklik Statistikabüroo eelmise aasta SKP andmed alles kolmapäeval.

“Hiina oli paik, kus teie teadsite, millal selliseid andmeid avaldatakse, kuid see on muutunud järsult,” ütles Financial Timesile investeerimisettevõtte Natixis ökonomist Alicia García-Herrero, lisades, et selline statistikaandmete avalikustamine poliitikute suu läbi on hämmastav.

Hiina eelmise aasta ametlik majanduskasvu eesmärk oli madalaim aastakümnete jooksul. Riigi taastumine koroonapandeemiast oli aeglane langeva ekspordi, rahvusvaheliste investorite umbusu ja kinnisvarasektori raskuste tõttu.

Reutersi küsitletud analüütikute sõnul on 5,2-protsendiline majanduskasv kooskõlas nende ennustustega ning selle numbri taga on ka 2022. aasta nõrk majanduskasv, millega eelmise aasta näitajat võrreldakse.

Samuti väitis Hiina peaminister oma kõnes, et Hiina majanduse käekäik paranes ilma, et valitsus oleks pidanud kasutama “massiivset [majanduse] stimuleerimist”.

“Me ei otsinud lühiajalist kasvu pikaajalise riski suurendamise arvelt, me keskendusime majanduskasvu käimalükkavate jõudude tugevdamisele. Pikaajalise kasvu trend ei muutu,” ütles Li Qiang.

Ometi emiteeris Hiina valitsus eelmise aasta lõpus ühe triljoni jüaani ehk 130 miljardi euro väärtuses võlakirju, millega suurendati riigieelarve puudujääki 3,8 protsendi ehk 8,7 triljoni jüaanini.

Vahendid läksid kohalike omavalitsuste ja provintside rahapuuduse leevendamiseks, näiteks saavad Hiina kohalikud võimud taotleda vahendeid ehitustöödeks ja taristuprojektideks. Meetmeid vaadeldakse katsena toetada kriisis kinnisvarasektorit ja sellest mõjutatud omavalitsusi.

Lisaks vahendab Bloomberg, et Hiina valitsus plaanib veel ühe triljoni jüaani jagu täiendavalt laenamist alanud aastal. Tegemist oleks pikaajalise laenuga, mille tagasimaksmise tähtaeg saabub mitme aastakümne järel, mis võimaldab mitte kajastada antud laenamist Hiina riigieelarves. See aitab hoida Hiina eelarvepuudujääki kunstlikult madalana.

Tegemist oleks ainult neljanda korraga viimase 26 aasta jooksul, kui Hiina valitsus võtab sellist pikaajalist laenu. Esimest korda kasutati sellist skeemi 1998. aasta Aasia majanduskriisi ajal Hiina riigi omandis pankade päästmiseks. Viimati kasutati skeemi 2020. aastal koroonapandeemia ajal.

Ka uut skeemi kavatsetakse kasutada enamasti kohalike võimudega seotud kulude katmiseks nagu linnastumine, põllumajandus ning energia tootmine. Bloombergi sõnul püüab Hiina valitsus nihutada kulusid võlakriisis kohalike omavalitsuste õlgadelt keskvalitsuse vastutusvaldkonda.

Hiina majanduse 5,2-protsendiline kasv eelmisel aastal on muljetavaldav saavutus ning näitab riigi püsivat majanduslikku arengut. See on oluline mitte ainult Hiinale endale, vaid ka kogu maailma majandusele. Hiina majanduse tugevdamine pakub uusi võimalusi ka teistele riikidele, sealhulgas Eestile, nii kaubanduse kui ka investeerimise osas. See teeb Hiina majanduse arengu jälgimise oluliseks ka meie jaoks siin Eestis ning peaks meid julgustama leidma uusi võimalusi koostööks Hiinaga.