Hiina majandus kahanes dollarites väljendatuna | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Kõnealune teema “Hiina majandus kahanes dollarites väljendatuna” on üha aktuaalsem ja mõjutab maailma majandust tervikuna, sealhulgas ka Eestit. Hiina majanduse olukord mõjutab ka meie väliskaubandust ning investeerimisvõimalusi. Olles osa üleilmsest majandusmaastikust, on oluline mõista ja jälgida selliseid välismaiseid arenguid ning nende mõju meie kohalikule majandusele. Lähme sügavamale selle teema uurimisse ja mõistmisesse!

Kuigi Pekingi võimude ametlike andmete järgi kasvas Hiina majandus eelmisel aastal 5,2 protsenti, siis dollarites väljendatuna Hiina majandus hoopis kahanes. Ühtlasi vähenes Hiina osakaal maailmamajanduses teist aastat järjest.

Dollarites väljendatuna langes Hiina majandus 2023. aastal 0,5 protsenti. Tegemist on esimese langusega alates 1994. aastast.

Erinevus Hiina majanduse suuruses jüaanides ja dollarites väljendatuna peitub jüaani vahetuskursi languses dollari suhtes. Viimase põhjuseks on investorite mured Hiina majanduse väljavaadete suhtes.

Nii tabas Hiinat eelmise aasta viimastel kuudel deflatsioon ehk hindade langus, mis viitab nõrgale nõudlusele. Ametlikel andmetel kasvas Hiina reaalne sisemajanduse koguprodukt (SKP) kiiremini kui nominaalses väljenduses, seega langesid hinnad aasta peale kokku. Ühtlasi langes eelmisel aastal Hiina eksport.

Hiina kinnisvarasektori probleemid jätkuvad samuti. Eluasemehinnad langesid detsembris võrreldes novembriga kõikides 70 Hiina suurlinnas, mille kohta avaldatakse ametlikku statistikat. Elamute ehitusmahud vähenesid teist aastat järjest ning müümata uute korterite arv jätkas tõusu.

Samuti tabas Hiina majandust eelmisel aastal veel üks märgiline tagasilöök: Hiina osakaal maailma SKP-st langes 1,4 protsendipunkti 16,9 protsendile. Veel 2021. aastal moodustas Hiina osakaal kogu maailmamajanduses 18,3 protsenti.

Tegemist on suurema langusega kui see, mis leidis aset 1972. kuni 1976. aastani, Hiina kultuurirevolutsiooni lõpuaastatel. Toona langes Hiina osakaal maailmamajanduses 0,7 protsendipunkti võrra.

Pärast seda kui Peking liitus 2001. aastal Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO), sai Hiina kogu maailma majanduse peamiseks kasvumootoriks. Riigi osakaal maailma SKP-st oli alles 2001. aastal neli protsenti. Nüüd on kasv aga pööranud languseks.

“Kui vanad poliitikad jätkuvad, siis kogu majandus võib jätkata langust. Maailmamajandus jääks kasvumootorist ilma,” ütles Jaapani majandusteadlane Toru Nishihama Nikkei Asiale.

Lisaks lühiajalistele probleemidele kinnisvarasektoris, ekspordis ja siseriiklikus nõudluses esitab Hiina majandusele väljakutset ka kiire elanikkonna vananemine.

Hiina rahvaarv langes eelmisel aastal rohkem kui kahe miljoni inimese võrra ning sündide arv jõudis rekordmadalale alates 1949. aastast, kui kommunistide juhitud Hiina Rahvavabariik üldse tekkis.

Üle 60-aastaste meeste osakaal tõusis eelmisel aastal esimest korda üle 20 protsendi piiri kõikidest meestest. Hiinlased lähevad pensionile 60-aastastena ning valitsus kaalub pensioniea tõstmist, kuid pole seda sammu veel astunud.

Nikkei Asia kirjutab, et Hiina pikaajalised demograafilised probleemid võivad tähendada seda, et majanduse turgutamiseks ei piisa Pekingi võimude plaanitud taristuinvesteeringutest.

Kokkuvõttes näitab Hiina majanduse langus dollarites väljendatuna, et riigi majandus on olnud surve all väliskaubanduse ja pandeemia tõttu. See mõjutab mitte ainult Hiinat enda siseselt, vaid ka rahvusvahelist majandust. Hiina majanduse taastumine on oluline kogu maailma jaoks ning see nõuab ülemaailmset koostööd ja jõupingutusi. Majanduse langus on ajendiks muutustele ning see võib kujundada ümber maailma majandusliku maastiku tulevikus. Hiina ja teiste riikide edasised majanduspoliitilised sammud võivad mängida olulist rolli globaalses majanduse taastumise protsessis.