Hiina eksport langes esimest korda 7 aasta jooksul | Välismaa

Tere tulemast, head inimesed Eestis! Viimase seitsme aasta jooksul on Hiina eksport esimest korda langenud, tekitades rahvusvahelises kaubanduses suurt kõneainet. See uudis mõjutab ka meid siin Eestis, kuna Hiina on üks meie olulisemaid kaubanduspartnerid. Mis võib olla põhjus selle languse taga ja milliseid mõjusid see võib kaasa tuua meie kohalikule majandusele? Sellesse ja paljudesse teistesse küsimustesse saame vastuseid otsida ja arutada koos.

Hiina eksport langes eelmisel aastal esimest korda seitsme aasta jooksul, näitasid reedel esitatud andmed, samal ajal kui pinged USA-ga ja maailmamajanduse ebakindel taastumine on takistanud Pekingi pingutusi majandus taas kasvule pöörata.

Tavapäraselt on Hiina jaoks viimase nelja aastakümne jooksul olnud sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu toetamiseks võtmetähtsusega ülemere saadetised. Nüüd aga näitavad reedel avalikustatud ametlikud andmed, et riik on libisemas deflatsioonispiraali, mis võib ametnike plaanid majandusaktiivsust stimuleerida veelgi keerulisemaks muuta.

Samuti näitavat andmed geopoliitilist pööret, kuna Hiina ja USA kaubavahetus vähenes 2023. aastal esimest korda nelja aasta jooksul, samal ajal kui kaubavahetus Ukraina vastu peetava vallutussõja tõttu rahvusvaheliselt isoleeritud Venemaaga kasvas.

Eksport kasvas novembris esimest korda alates aprillist ja kuigi ka detsembris oli kasv aasta varasemaga võrreldes 2,3 protsenti, siis tuleb arvesse võtta, et see võrdlus on tehtud 2022. aastaga, mil koroonaviirusega seotud lauspiirangud end kõige enam tunda andsid.

Kokkuvõttes langes eksport 2023. aastal 4,6 protsenti, mis on esimene aastane langus alates 2016. aastast, vahendab Financial Times.

Aruanne näitas samuti, et import langes eelmisel aastal 5,5 protsenti.

Kokku eksportis Hiina eelmisel aastal kaupu 3,38 triljoni dollari väärtuses, import ulatus aga 2,55 triljonit dollarini. Kaubavahetus kõikide peamiste Hiina kaubanduspartneritega langes, näiteks USA puhul moodustas langus 13 protsenti võrreldes 2022. aastaga.

Ainus suurem riik, millega Hiina kaubavahetus kasvas, oli Venemaa. Hiina eksport Venemaale kasvas 47 protsenti, kokku kasvas Moskva ja Pekingi kaubavahetus aastaga 26 protsenti, vahendab Nikkei Asia.

Nõrk nõudlus välismaalt pärit kaupade järele kajastub andmetes, mis näitavad 0,3-protsendilist tarbijahinnaindeksi (CPI) langust eelmisel kuul, vahendab Bloomberg.

Hiina statistikaameti (NBS) andmetel oli kogu aasta inflatsioon keskmiselt 0,2 protsenti. Mullu juulis langes Hiina esimest korda pärast 2021. aastat deflatsiooni ja pärast järgmisel kuul toimunud lühikest taastumist on hinnad alates septembrist taas langenud.

In conclusion, the decrease in China’s exports for the first time in seven years may have significant implications for the global economy, including Estonia. As an export-oriented country, Estonia is likely to feel the effects of China’s declining exports. It is important for Estonian businesses and policymakers to monitor this trend closely and adapt their strategies to mitigate any potential negative impact. Additionally, it is essential to diversify trade partners and seek new opportunities to ensure the resilience of the Estonian economy in the face of global economic fluctuations.