Herem lahkub kaitseväe juhi ametist kavandatust varem | Eesti

Tänaseks kogu Eesti jaoks on suur uudis kaitseväe juhi Martin Heremi ootamatu lahkumine ametist, varem kui oli kavandatud. See otsus on tekitanud palju spekulatsioone ja segadust riigis ning teeb kõigil murelikuks sellele järgnevate muutuste suhtes kaitseväe juhtimises. Herem oli kahtlemata väga oluline figuur Eesti kaitseväe jaoks ning tema lahkumine jätab suure tühimiku. Uudis on tekitanud palju küsimusi ja kõneainet ning mõjutab kindlasti ka meie rahvuslikku julgeolekut.

Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem on otsustanud tegevteenistusest lahkuda enne ametiaja lõppu 2025. aasta detsembris ja paneb ameti maha juba selle aasta 30. juunil.

Heremi plaanitust varasemast lahkumisest esimesena teatanud Eesti Päevaleht (EPL) kirjutas, et kindral on oma otsusest teavitanud ka kaitseminister Hanno Pevkurit, peaminister Kaja Kallast ja president Alar Karist.

“Olen praegu Brüsselis, kus täidan täiel rinnal kaitsejuhataja kohuseid, aga võin öelda, et jah, vastab tõele. Selle asemel, et minna ära 2025, kavatsen minna 2024. Peamiselt sellepärast, et ma arvan, et on õige aeg teha vahetus,” ütles Herem teisipäeval ERR-ile. “Kaitseväes on kõik korras, minul on ka kõik korras, mingit survet mul ei ole. Aga ma ei pea vajalikuks oma pikendatud aega venitada siin ühe aasta võrra edasi,” lisas ta.

Kindral selgitas, et kui valitsus tegi 2022. aasta oktoobris otsuse pikendada tema ametiaega kahe aasta võrra, siis seda mõjutas sõda Ukrainas.

“See otsus tehti ka kaks aastat tagasi, Ukraina sõda oli just alanud või eskaleerunud ja sel hetkel ei olnud mul erilist valikut öelda ei või midagi sellist. Sel hetkel vaatasin ma rohkem stabiilsuse poole. Praegu meil on olukord päris stabiilne. Ja veel korra: see hetk tuleb niikuinii aasta aja pärast ära teha ja mida ma siin siis ikka venitan. Võib-olla siis see olukord nii stabiilne ei ole,” rääkis Herem.

“Tänased ohuhinnangud annavad alust arvata, et Eesti-vastast agressiooni ei toimu järgmise aasta või kahe jooksul, mis on minu Vabariigi Valitsuse poolt pikendatud ametiaeg. Seepärast on täna sobiv aeg vahetada juhti, kes saaks kaitseväge ohu ilmnemiseks ise ette valmistada,” selgitas Herem ka Eesti Päevalehele.

Ta kinnitas, et tal pole kellelegi etteheiteid ning samuti ei ole lahkumise põhjuseks mõni konflikt või skandaal.

“Et ei ole mingit skandaali, ei ole. Nii kummaline, kui see ka Eestis ei ole, ei ole mitte ühtegi skandaali. Mina olen oma viis aastat ära teinud. Ja praegu tundub olevat selline paras aeg vahetus ära teha, et saaks järgmise etapiga kaitseväega edasi minna. Kaitsevägi ise on paremas seisus ja paremini arendatud kui Tänaku ralliauto. Nii et selles suhtes ma siin mingisugust läbikukkumist ei näe. Ma lihtsalt arvan, et on paras aeg pärast rohkem kui 30 aastat teenistust tegeleda millegi muuga,” selgitas kaitseväe juhataja.

Küsimusele, millega ta pärast kaitseväest lahkumis tegelema hakkab, vastas Herem, et praegu ta mingeid pakkumisi saanud ei ole: “Mul ei ole ühtegi pakkumist, ma keskendun praegu kaitseväe juhataja ametile. Aga mul on palju hobisid ja palju muid omadusi ka, et küll ma mingisuguse tegevuse omale leian.”

“Kaitseväe juhataja viieaastane teenistusaeg on pikk ja intensiivne ning on loomulik, et inimene väsib, kuid oma viimase teenistuspäevani juuni lõpus tegutsen ma täie jõuga edasi,” lisas Herem EPL-ile.

Valitsus kiitis 2022. aasta oktoobris heaks kaitseministri ettepaneku pikendada Heremi ametiaega täiendavalt kaheks aastaks 2025. aasta detsembrini.

Herem on kaitseväe juhataja alates 2018. aasta 5. detsembrist. Kaitseväe juhataja ametiaja pikkus on viis aastat, kuid valitsusel on õigus kaitseministri ettepanekul ja riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukohta arvestades seda kahe aasta võrra pikendada.

Heremi lahkumisest ei tule otsida mingisugust tüli või vimma, kinnitan seda 100 protsenti, ütles ajalehele kaitseminister Hanno Pevkur. “See oli tema isiklik otsus anda võimalus uuele juhile hakata uute võimearenduste pealt väge üles ehitama. Herem nägi, et kuna rotatsiooni kava tuleb, pole mõtet üheaastast tsüklit sinna veel juurde teha,” selgitas Pevkur.

Pevkur ütles, et räägib nüüd esmalt kandidaatidega, kuulab ära riigikaitsekomisjoni arvamuse ning läheb siis kandidaadi nimega valitsusse, et vabariigi aastapäevaks oleks see nimi valitsuses kinnitatud.

Kaitseväe juhi kindralmajor Martin Heremi otsus lahkuda oma ametist kavandatust varem on tekitanud segadust ja muret riigi kaitsevõime tuleviku osas. Kuigi tal on õigus teha isiklikke otsuseid, on tema ootamatu lahkumine tekitanud palju küsimusi ja spekulatsioone. Oluline on, et Eesti kaitsevägi säilitaks oma tugevuse ja usaldusväärsuse ning suudaks täita oma rolli rahvusliku julgeoleku tagamisel. Loodame, et Heremi lahkumine ei mõjuta negatiivselt kaitseväe tegevust ning uus juht suudab tagada järjepidevuse ja stabiilsuse selles olulises ametis. Eesti julgeolek peab alati olema esmatähtis ning peame tagama, et kaitsevägi suudab täita oma ülesandeid tõhusalt ja professionaalselt.