Hennoste: paberlehtede kadumine langetab ajakirjanduse kvaliteeti | uudised

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on hakanud murettekitavalt vähenema paberlehtede populaarsus ning see omakorda on mõjutanud ajakirjanduse kvaliteeti. Hennoste, meie lugupeetud ajakirjanik ja meediapersoon, on välja toonud, et paberkandjal uudiste lugemise kadumine on loonud olulise lünga ajakirjanduse kvaliteedis. Tema sõnul on digitaalsed platvormid muutnud uudiste levitamise lihtsamaks, kuid samal ajal on see ka kaasa toonud kiirustamise ja faktikontrolli hooletusse jätmise. Uudishimulikuna kutsun sind avastama, kuidas see trend on mõjutanud Eesti ajakirjandust ning milliseid uuendusi ja muutusi see on kaasa toonud.

Tartu Ülikooli õppejõu ja meediaeksperdi Tiit Hennoste hinnangul toob paberlehtede kadumine endaga kaasa ajakirjanduse kvaliteedi languse ja kollase meedia veelgi suurema esile kerkimise.

Esmaspäeval kirjutas ERR, et alates 2024. aasta aprillist lõpetab Eesti Päevaleht paberlehena ilmumise. Suurematest klassikalistest päevalehtedest jätkavad ilmumist Postimees ja Õhtuleht.

“Paberlehtede kadumine ei olnud mingisugune üllatus. Oli näha, et Päevaleht lõpetab esimesena ilmumise paberkandjal, sest tema tiraaž oli kõige väiksem,” ütles Tiit Hennoste teisipäeva hommikul Vikerraadiole.

Teiste väljaannete elujõulisust paberkandjal Hennoste prognoosida ei oska.

Hennoste tõi välja, et paberlehe ilmumist mõjutavad paljud tegurid. Esiteks, kas paberlehe lugejatel on järelkasvu. Teiseks oluliseks teguriks on kojukande maksumus.

“Isegi kui paberleht toodab kahjumit, siis suurfirma saab katta kahjumit teiste kasumlike väljaannete arvelt ning seda on ka koguaeg tehtud,” sõnas Hennoste.

Üle 150 aasta paberkandjal ilmunud Postimehe kadumine oleks Hennoste sõnul märgilisema tähendusega kui Päevalehe paberlehe lõpetamine.

“Selle ajaga on Postimehest kujunenud institutsioon. Omanik proovib hoida lehte võimalikult kaua elus,” ütles Hennoste.

Hennoste sõnul pole veebiajakirjanduse tase jõudnud paberväljaannete tasemini, seda peamiselt ajalise faktori tõttu.

“Ühest küljest saame lõpp-tulemuse parema, sest tekste on võimalik koguaeg muuta, aga samas ei teki lugejal usaldust esimese versiooni vastu,” märkis ta.

Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemäe väitega, et sadade aastate pärast hakkavad ajaloolased otsima paberväljaandest Eesti minevikku kohta infot ja seda tundma õppima, on Hennoste nõus, aga leiab, et see pole piisav argument paberlehtede trükkimisega jätkamiseks.

Hennoste jaoks jääb arusaamatuks lugejate eeldus, et veebiartikleid võiks lugeda tasuta. Tema sõnul on loogiline, et tehtud töö eest peab ajakirjanik ka palka saama.

Hennoste arvates hakkab kindlasti veebis aina rohkem domineerima kollane ajakirjandus, klikkidele ümberorienteerituse tõttu.

“Pealkirjastajad teavad väga hästi, kuidas klikke juurde võita. Osad võtted on üle saja aasta vanad, lihtsalt paberlehes neid ei kasutatud, sest tekst oli kohe sealsamas juures,” ütles Hennoste.

“Koidula ajakirjanduslikud tekstid olid samuti kollased. Alguses ja lõpus on moraal, aga keskel on ilus kollane ajakirjandus. Pole siin midagi uut,” sõnas Hennoste.

In conclusion, the disappearance of paper newspapers has had a significant impact on the quality of journalism in Estonia, according to Hennoste. The shift towards digital media has led to more sensationalized and clickbait-style reporting, as well as a decline in investigative journalism and in-depth analysis. This trend poses a threat to the democratic function of the media and the public’s access to reliable information. Hennoste’s analysis highlights the importance of preserving and promoting high-quality journalism in the digital age. It is crucial for journalists and news outlets to maintain ethical standards and prioritize meaningful, well-researched reporting to uphold the integrity of the press.