Helme: EKRE populaarsust on vähendanud Ukraina toetamise kriitika | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Hiljutine Ukraina toetamise kriitika on tekitanud palju poleemikat ja mõjutanud EKRE populaarsust. Helme kinnitab, et nende seisukoht on põhjendatud ja seisavad endiselt kindlalt oma veendumuste eest. See teema on sügavalt mõjutanud Eesti poliitilist maastikku ning on kutsunud esile arutelusid ja vastuolusid ühiskonnas. Kuidas see kõik mõjutab Eesti tulevikku ja poliitilist suunda, on huvitav ja oluline teema, mis väärib põhjalikku uurimist.

Viimase Norstati küsitluse kohaselt on EKRE langenud populaarsuselt kolmandaks erakonnaks. EKRE esimees Martin Helme ütles, et valijad võivad olla näiteks pettunud erakonna Ukraina toetamise kriitikas, aga ka tõigas, et ei õnnestunud kutsuda esile erakorralisi valimisi.

Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstati küsitluste kohaselt on EKRE toetus langenud viimase nelja nädalaga 3,1 protsendipunkti. Veel novembri alguses toetas erakonda 24 protsenti vastanutest, jaanuaris aga vaid 18. Eesti kõige populaarsem erakond on Isamaa, keda toetas jaanuaris 26 protsenti inimestest.

Martin Helme ütles ERR-ile, et kogu Eesti poliitiline maastik on praegu tuulte keerises – koalitsioon kakleb, Keskerakond laguneb ja kõige taustal Isamaa tõuseb. Ta nentis, et viimastel kuudel on Isamaa tõusnud ka EKRE arvelt.

Helme ütles, et ühelt poolt on EKRE kaotanud valijaid, sest on vastu Ukrainale suurte abirahade eraldamisele.

“Me teadsime ette, et meid hakatakse süüdistama, et me ei ole piisavalt toetavad Ukraina suhtes. Meie seisukoht on siin aga täiesti selge, et Eesti inimeste heaolu arvelt, ajal kui me oleme eelarvekriisis, kui maksud tõusevad, lastetoetusi ega õpetajate palkasid maksta ei saa, teid ehitada ei saa, koole lahti hoida ei saa, siis on selle Ukraina toetamisega liiale mindud ja keegi peab selle välja ütlema. See maksis meile kindlasti mingi osa toetusest,” lausus Helme.

Samas on Helme sõnul teisigi põhjuseid – nagu näiteks ebaõnnestunud katse kutsuda esile erakorralised valimised.

“Alati tuleb üle rõhutada, et see ei läinud läbi, sest riigikogus rikuti põhiseadust ja kodukorda. Kahtlemata inimesed, kes erakorralisi valimisi ootasid ja soovisid – küsitluste põhjal teatavasti üle poole Eesti ühiskonnast – teataval määral pettusid või kaotasid lootuse,” ütles Helme.

Helme ütles, et erakond on valmistamas ette ka plaani, kuidas uues olukorras edasi minna, kuid seda veel välja ei kommunikeerita.

“Meil on siin selline käiguvahetamise või ridade koondamise seis,” ütles Helme.

EKRE europarlamendi liige Jaak Madison ütles ERR-ile, et Isamaa näib praegu rahvuskonservatiivsele valijale pehmem ja mugavam valik.

Isamaa strateegia jäljendamine tähendaks Madisoni sõnul EKRE-le aga oma põhimõtete minetamist.

“Kui me hakkaks väga pehmeks muutuma Isamaa eeskujul, siis me tulistaks lõppkokkuvõttes endale jalga,” ütles Madison.

Madison pakkus, et Isamaa tõus on vaid ajutine ning ei ole sugugi kindel, et valijad ka kolme aasta pärast, enne järgmisi riigikogu valimisi Isamaad pooldaksid.

“Kui Reformierakond vahetab esimehe välja, mida nad niikuinii teevad, siis vaatavad need samad Isamaast Reformierakonna taha põgenenud valijad, et Reformierakond on teinud läbi puhastuskuuri ja tegu on täiesti normaalse erakonnaga. Isamaa toetus siis jälle langeb. Nii et ma arvan, et EKRE ei pea ilmtingimata jooksma nende valijate järgi. Lõppkokkuvõttes, kui Isamaa langus kätte jõuab, siis ka need mõned protsendid valijaskonnast, kes on läinud EKRE tagant Isamaa taha, eks nad tulevad tagasi,” lausus Madison.

Politoloog Martin Mölder märkis, et ehk on toonud EKRE-le tagasilööke ka nende liialt reljeefne ja paindumatu poliitiline kommunikatsioon.

Mölder ütles, et EKRE kõnepruuk tõi neile alguses valijaid juurde, kuid seadis toetusele ka lae, mis oli kuskil 25 protsendi juures.

“Kui sul on nüüd EKRE kõrval teine selgelt eristuv rahvuskonservatiivne erakond Isamaa, kes sellist vastuolulist poliitilist stiili ei viljele, kes ei jäta sellist tülinorija muljet, siis väga paljud valijad vaatavadki pigem Isamaa poole,” lausus Mölder.

In conclusion, the criticism of the Estonian Conservative People’s Party (EKRE) for their support of Ukraine has led to a decrease in their popularity. The party’s outspoken views on the conflict in Ukraine and their support for the Ukrainian government have sparked controversy and alienated some voters. As a result, EKRE’s standing in Estonia has been affected by their stance on the Ukrainian issue. It remains to be seen how the party will respond to this criticism and whether they will be able to regain the support they have lost.