Heldna ja Vaheri süüasja arutamine kohtus algab pärast jaanipäeva | Eesti

Heldna ja Vaheri süüasja arutamine kohtus on tekitanud suurt kõneainet Eesti õigussüsteemis. Pingeid ja ootusi on õhus, kui istungid algavad peagi pärast jaanipäeva. Kohalikud elanikud jälgivad huviga, kuidas see oluline kohtuasi laheneb ning millised tagajärjed sel võivad olla. Heldna ja Vaheri juhtum on tõstnud esile olulised küsimused seaduse järgimise ning õigluse kohta, ning paljud ootavad pingeliselt õiglase otsuse langetamist.

Kolmapäeval toimus Harju maakohtus eelistung kriminaalasjas, kus riigiprokuratuur süüdistab endisi kõrgeid politseiametnikke Eerik Heldnat, Elmar Vaherit ja Aivar Alaveret kelmuses ja kelmusele kaasaaitamises. Süüasja sisuline arutamine algab 25. juunil.

Heldnat süüdistatakse kelmuses ja ametialasele võltsimisele kihutamises, endist politsei- ja piirivalveameti peadirektorit Vaherit ametiisikuna kelmusele kaasaaitamises ja ametialases võltsimises ning Alaveret ametiisikuna kelmusele ja ametialasele võltsimisele kaasaaitamises.

“Süüdistus seisneb selles, et Eerik Heldna lõi Elmar Vaheri ja Aivar Alavere kaasabil sotsiaalkindlustusametile (SKA) ebaõige ettekujutuse sellest, et tal on alates 2022. aasta 5. maist täitunud 25-aastane politseiametniku staaž, mille põhjal hakkas SKA talle maksma väljateenitud aastate pensioni seaduse alusel pensioni,” teatas prokuratuur jaanuari keskel.

Süüdistuse kohaselt leppis Heldna 2019. aasta veebruaris Vaheriga kokku, et ta vormistatakse politseiameti (PPA) teenistusse ja lähetatakse samal päeval tagasi kaitseväe luurekeskuse ametikohale, kus Heldna juba töötas ning kus tema töösuhe kordagi ei peatunud. Seejuures leppisid Vaher ja Alavere talle süüdistuse järgi kokku ametikoha keskkriminaalpolitsei salajases tunnistajakaitse üksuses. Süüdistuse kohaselt vormistati samal päeval käskkirjad, millega nimetati Heldna näiliselt PPA teenistusse ja roteeriti tagasi tema senisele ametikohale. Süüdistuse kohaselt teadsid nii Heldna, Vaher kui ka Alavere, et Heldna ei kavatse PPA teenistusülesandeid täitma asuda ja näiline teenistusse vormistamine lepiti kokku selleks, et teises asutuses töötaval Heldnal tekiks võimalus tulevikus saada nn politseipensioneid.

Esitades pensioni taotlemisel sotsiaalkindlustusametile süüdistuse järgi ka näiliselt loodud staaži kajastavad dokumendid, pani Heldna Vaheri ja Alavere kaasabil toime kelmuse, leiab prokuratuur.

Heldna kohtus süüditunnistamisel võib teda oodata rahaline karistus või kuni nelja aasta pikkune vangistus. Vaheri ja Alavere süüditunnistamisel võib kohus neid karistada ühe kuni viie aasta pikkuse vangistusega, kuna neid süüdistatakse tegude toimepanemises ametiisikutena.

Heldna, Vaher ja Alavere ei ole end süüdi tunnistanud.

Eelistungil saavad menetluspooled esitada kohtule taotlusi ja pannakse paika protsessi ajagraafik.

Heldna ja Vaheri süüasja arutamine kohtus on olnud pikalt oodatud sündmus Eesti õigussüsteemis. Pärast jaanipäeva algav kohtuprotsess näitab, et õiglus viib lõpuks võidule. Lootkem, et kohus suudab selgitada tõe ning seada süüalused vastutama nende tegude eest. See on oluline samm õigluse taastamisel ning Eesti ühiskonna usalduse taastamisel meie õigussüsteemi vastu. Tähtis on, et me kõik jälgiksime protsessi austuse ja usaldusega ning usaldaksime meie kohtunikke teha õigeid otsuseid.