Haridusminister: Võrklaeva soovitus langetaks teaduse rahastust | Eesti

Tere tulemast Eesti! Haridusminister Mailis Reps on teatanud, et tema peaks sellest aastast alates rohkem rõhku pöörama riiklikule rahastamisele, kuid Võrklaeva soovitus tema sõnul võib pigem kahjustada teaduse rahastust. See pole mitte ainult poliitiline küsimus, vaid ka kultuuriline ja majanduslik küsimus. Teaduse rahastuse vähendamine võib tähendada ka vähenenud võimekust teha uuringuid ja uuenduslikke avastusi. Kõik see võib omakorda mõjutada Eesti konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil.

Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ei toeta rahandusminister Mart Võrklaeva (RE) soovitust, et õpetajate selle aasta palgatõusuks võiks kasutada haridus- ja teadusministeeriumi kulutamata raha, sest tänavu on see raha suunatud teaduse baasrahastusse ja grantideks. Kallase sõnul võiks raha tulla avaliku sektori preemiatest.

“See on teadusvaldkonna raha, mis Jüri Ratase valitsuse ajal sai eraldatud rohepöörde keskuse tegemiseks. Selles on nii lühikest raha, ehk investeeringu raha kui ka pikaaegset raha. Kuna seda roheinvesteeringute keskust ei plaanita, sest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on rakendusuuringute keskus nüüd käimas, siis see teaduse raha jäi eelmisel aastal kasutamata ja selle teaduse raha me sellel aastal, 2024. aastal suunasime teaduse baasrahastusse, ülikoolidesse ja teadusgrantidesse,” ütles Kallas ERR-ile.

“See sisuliselt tähendaks seda, et me võtame teaduselt uuesti raha ära ja sellega me tegelikult langeme ka alla ühe protsendi teadusrahastuses, mille tõttu ma ei ole sellega nõus,” lisas ta.

Kallase sõnul oleks see ka seadusevastane, sest riigieelarve seadus ütleb, et üle kantavaid vahendeid tohib kasutada ainult sel eesmärgil, milleks nad algselt eelarvesse on pandud.

“Kärpida teaduse baasrahastuse ja grandirahastuse raha selleks, et tõsta õpetajate palkasid, ei ole lihtsalt õige. See ei ole mõistlik,” ütles Kallas.

Kallas rääkis, et peab olukorra lahenduseks ikkagi 10,8 miljoni suuruse tänavuse aasta palgatõusu raha leidmist, mis tema sõnul lõpetaks ka streigi.

“Kuna rahandusminister siiski ei tulnud mingi muu ettepanekuga, kui sellega, et me võtaksime selle teaduse rahadest, siis me praegu tegeleme sellega, et me otsime võimalusi, kust see 10,8 miljonit võiks tulla. Preemiad on üks asi, mida on ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond välja pakkunud ja ma arvan, et see on õige,” lausus haridusminister.

Kallas ütles, et leppis esmaspäeval õpetajate ametiühinguga kokku pikaajaliste läbirääkimiste alustamises ja reedel saadetakse kutse ka kohalikele omavalitsustele kollektiivlepingu läbirääkimiste alustamiseks.

“Seal on ka kõik need reformid laual, millest ka peaminister eile “Aktuaalses kaameras” rääkis ja millest ma olen oma ministriks oleku ajal ise rääkinud,” sõnas Kallas.

In conclusion, the suggestion made by the Education Minister to decrease the funding for science and research is concerning for the future of education and innovation in Estonia. It is important to prioritize funding for scientific research in order to stay competitive globally and to continue to drive innovation and economic growth in the country. Ultimately, the decision to decrease funding for science must be carefully considered in order to avoid negative impacts on the future of education and research in Estonia.