Hansabi küberrünnaku korraldaja ja põhjus ei ole siiani teada | Eesti

Eestis on tekkinud tõeline müsteerium seoses Hansabi küberkurjategija identiteedi ja motiividega. Kuigi see küber rünnak tekitas suurt segadust ja kahju, ei ole siiani teada, kes oli selle taga ja miks nad seda tegid. Inimeste uudishimu ja mure on tõusnud uuele, kuna küsimusi jääb vaid rohkemaks. Kogukond ootab kannatamatult vastuseid ja süüdlase vastutusele võtmist.

Eestis sularaharinglust korraldav Hansab sattus möödunud nädalal küberrünnaku alla, kuid ründajail midagi saavutada ei õnnestunud. Ei ole teada, kes ja mis põhjusel ründe korraldas.

Reedese küberrünnaku tagajärjed pole veel likvideeritud, ütleb Hansabi tegevdirektor Kristo Timberg.

Küberrünnak toimus lõuna paiku ja pärast seda ühendas ettevõte oma süsteemid turvalisuse tagamiseks välisvõrgust lahti.

“Tavaklientide jaoks mitte midagi ei muutunud. Lihtsalt meie pidime kasutusele võtma kõik tagavaraplaanid, meetmed ja taastekavad, mis meil on just sellisteks juhtudeks välja töötatud. Pidime tööd natuke teistmoodi tegema ja korraldama. Nüüd järk-järgult olukorda parandame ja püüame normaalsuse poole tagasi liikuda,” rääkis Timberg.

Paljude IT-teenuste kõrval osutab Hansab pankadele sularahateenust ning täidab vastavalt pankade tellimustele Swedbanki, Luminori ja LHV sularahaautomaate rahaga. Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku õnul on tähtis see, et pangad saavad vaatamata küberrünnakule oma teenuseid osutada. Toimivad nii sularahaautomaatide töö kui ka kaardimaksed.

“Nüüd oli küsimus, kas ta suudab jätkata teenuseosutamist ja kui ei, mis siis võiks juhtuda. Õnneks päris kiiresti oli selge, et Hansab ise suudab täitmist jätkata ja pankadel mingeid varuplaane ei olnud vaja käiku lastagi. Me oleme pankadega testinud varuplaane, et mis juhtub, kui…, aga õnneks ei olnud vaja nendeni minna,” rääkis Kaasik.

Timbergi sõnul pole veel teada, kes võivad küberrünnaku taga olla ja miks tehti see just Hansabile.

“Vara öelda. Selleks peab üsna põhjalikult logisid analüüsima ja kogu juhtumit analüüsima. Praegu oleme keskendunud sellele, et saaksime kõik teenused jälle püsti ja normaalse suhtluse jälle taastatud,” sõnas Timberg.

Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbe ekspert Andres Klemm nimetas Hansabi vastu suunatud küberintsidenti tõsiseks.

“Tõsiste intsidentide arv on viimase aasta jooksul kasvanud umbes veerandi võrra. Jutt on siis mõjuga intsidentidest, kus on rikutud infosüsteeme või on kaotanud inimesed raha,” märkis Klemm.

Kuigi Hansabi küberrünnaku korraldaja ja põhjus ei ole siiani teada, on oluline, et Eesti jätkab oma jõupingutusi küberjulgeoleku tagamiseks. Nendes olukordades on oluline, et valitsus ja ettevõtted töötaksid koos, et tugevdada oma kaitsemeetmeid ja kaitsta end võimalike rünnakute eest tulevikus. Eesti on tuntud oma küberjulgeoleku oskusteabe poolest ning selle maine tuleb hoida ja edasi arendada. Vaid nii saame kindlustada meie riigi ja kodanike turvalisuse digitaalses maailmas.