Hans H. Luik aastapäeva kontserdist: nagu üks rahvas hakkaks magama heitma | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Sel aastal tähistatakse Hans H. Luige aastapäeva kontserdiga, mis pakub unustamatuid hetki ning kustumatu mälestusi. Kontserdil saab kogeda kõike, mis teeb meistriklasse – kauneid meloodiaid, võimsaid esitusi ning sügavaid emotsioone. Luige muusika ja sõnad on nagu unistused, mis viivad meid teise maailma. Astuge sisse ja laske end kaasa haarata selle erakordse sündmuse maagiasse, mis paneb justkui terve rahva üheskoos magama heitma. Eesti ootab teid avasüli!

Eesti vabariigi aastapäeva kontserdist oleks oodanud rohkem tempovahetust, kommenteeris Ekspress Grupi asutaja Hans H. Luik ERR-ile antud intervjuus.

Ericsson Eesti tegevjuht Sirli Männiksaar ütles, et teda kõnetas president Alar Karise peetud vabariigi aastapäeva kõnest majandus- ja haridusteema. Tema sõnul tekitas kõne mõtteid, et lisaks sellele, mida me teeme, on tähtis ka, kuidas me seda teeme.

“Ma avastasin ennast tegelikult ühel läbival mõttel võib-olla väga üldiselt, et lisaks sellele, mida me teeme ja miks me seda teeme, on äärmiselt oluline, kuidas me seda teeme. Ja ee läbis kõiki seda kolme põhiteemat (haridus, majandus, julgeolek – toim.). Ja just kas me teeme koostööd, kas meil on tegutsemistahet ja optimismi tuleviku suunas,” rääkis ta.

Männiksaar peab tähtsaks ka tehnoloogia vaatenurka. Tema sõnul muutub tehnoloogia inimesekeskeskseks ning ilmselt on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud tehisintellekt meie parim kaaslane, kes meid edasi aitab.

“Tehnoloogia on hästi inimesekeskseks saanud. Võib-olla mõni aasta tagasi oli inimestel suur hirm robotite ees, aga täna ütleks enda ettevõtte näitel, et ega roboteid ei kardeta. Vana tagasi ei taheta. Ma arvan, et sama asi ootab ees tehisaruga ja varsti on see meie parim kaaslane, kes meid edasi aitab,” rääkis Männiksaar.

Hans H. Luik ütles, et temale jäi presidendi kõnest kõlama jutt moodsa aja karjapoistest.

“Kõigepealt jäi kõlama, et meil on tekkinud uued karjapoisid, kellest ei saa võib-olla kirjanikku ja aguliposist võib-olla ei saa advokaati, kuna pered ei ole päris täiuslikud või on läbisaamisega probleeme, mõtlen majanduslikus mõttes. /…/ Näiteks seesama moodsa aja karjapoiss, kes ei saa korralikku haridust ja et see joon on välja joonistunud, seda ütles president minu meelest väga südamest. See võiks saada, nagu president ütles, abi (rahvapärimusest tuttava) tark mees taskus käest – et kui oleks tark mees taskus, kui oleks needsamad andmebaasid, mida ei segaks bürokraatia, siis võiks president öelda ka, et selle asemel, et teha seda totakat teatrit, võiks parlament vastu võtta uue korraliku andmeseaduse, et karjapoisist saaks kuningas ja agulist advokaat,” rääkis ta.

Männiksaare hinnangul õnnestus presidendil oma kõnega sõjahirmu maha võtta.

“Arvan, et õnnestus. Sõnum oli hästi selge, et kõik asjad on omavahel seotud ja meie enda kindlustunne tegelikult väljendub ka kaitsetahtes, mis oli hästi selgelt välja öeldud. Mulle tundus, et see sõnum oli seal olemas ja loodan, et kõik seda sõnumit ka kuulsid,” sõnas ta.

“See sõnum oli seal muidugi olemas, minu andeka sugulase Viivi Luige sõnadega öeldud, et olgem rahulikud, tegutsegem külmalt, nii nagu vilunud sõjaväelane või kirurg. Nii on,” ütles Luik.

Kontsert tekitas ettevõtjates erinevaid muljeid.

“Väga hea oli. Hingeline, mõtlemapanev ja imelised esinejad,” ütles Männiksaar.

“Ütleks, et see oli selline nagu üks rahvas hakkaks magama heitma. Ma oleks tahtnud rohkem tempovahetust. Aga ma austan ka traditsioonilist muusikat, milleks minu jaoks on Led Zeppelin ja Ruja,” ütles Luik.

Kokkuvõttes võib öelda, et Hans H. Luiki aastapäeva kontsert oli tõeliselt võimas ja emotsionaalne kogemus kõigile kohalolijatele. Luik suutis oma esitlusega publikut liigutada ning tuua esile Eesti rahva sügavamaid tundeid ja mõtteid. Tema sõnad kõnelesid otse südamest ning pani kõiki mõtlema oma Eesti identiteedi ja pärandi üle. Luik tõi esile olulised teemad nagu kodumaa armastus, vabadus ja patriotism, mis rõhutasid veelgi meie ühtekuuluvustunnet ja uhkust olla eestlane. See kontsert oli tõeline äratuskell, mis julgustas meid ärkama ja olema tänulikud oma ajaloo, kultuuri ja ühiskonna eest.