Hambaarstid tahaks ortodontilist ravi teha, ortodondid ei nõustu | Eesti

Tervist! Tundub, et Eestis on tekkinud hambaarstide ja ortodontide vahel tüli – hambaarstid soovivad teostada ortodontilist ravi, kuid ortodondid ei ole nõus. Selline olukord tekitab kindlasti palju segadust ja muret nende jaoks, kes vajavad hammaste korrigeerimist. Miks on selline vastuolu tekkinud ja millisel juhul võiks olla õigem valik – kas lasta hambaarstidel teha ortodontilist ravi või usaldada selles küsimuses vaid ortondide võimekust? See on kindlasti oluline teema, mida lähemalt uurida ning arutada.

Ortodontide ja hambaarstide vahel on tekkinud eriarvamus – hambaarstide hinnangul võiksid ka nemad kergemaid ortodontilisi protseduure läbi viia, mitmeaastaste järjekordadega ortodondid sellega nõus ei ole.

Pikad ortodondi järjekorrad mõjutavad enamasti lapsi, kellel pole hammaste asendi parandamiseks mõistlik oodata kuid või isegi aastaid.

Seaduse järgi võib ortodontiaga tegeleda vaid ortodont, kuid paika pole pandud üksikute tegevuste vahel jooksvaid piire. Seepärast leiavad hambaarstid, et lihtsamad ortodontilised tööd võiks kuuluda ka nende tegevuste hulka, kui hambaarst on läbinud vastava koolituse.

“Meie pakkumine ongi selline, et hambaarstid võiksid teha lihtsamaid ortodontilisi töid, mis on hammaste joondamine, rivistamine ja ilma klassi muutmata,” ütles hambaarstide liidu president Katrin Metstak.

Tartu Ülikooli ortodontia kaasprofessori Triin Jagomäe sõnul tuleks kõik hambumusanomaaliatega seotud tööd jätta aga ortodontidele.

“See on alati ju vastutuse küsimus. Kõikides valdkondades on teatud pädevused, mida õppe järel teha saab ja mida inimene on omandanud. Kui inimene on omandanud vastavad pädevused, siis ta saab tegeleda oma kompetentsi ja oskuste piires. Eriarsti õpe – ega siis see ei ole kolm aastat, see on täisajaga õpe, ega seal siis niisama ei istuta,” rääkis Jagomägi.

Ka sotsiaalministeerium peab ortodontide ravijärjekordi probleemiks, kuid valdkonda eraldi reguleerida nad ei soovi.

“Ma arvan, et lahendus ei peitu siin küll õigusaktide muutmises hetkel. Pigem ma tahaks kutsuda osapooli konstruktiivsele arutelule. Võimalik küll, et on vaja mingeid õppemahtusid kokku leppida, näiteks millise täiendõppe peab olema hambaarst läbinud,” kommenteeris sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.

Hambaarstide hinnangul ei ole keskmiselt enam kui 10 000 eurot kuus teenivad ortodondid aga huvitatud ühise laua taha istumisest.

Ka terviseamet on asunud ortodontide poolele. Ettekirjutusi on amet seni teinud kolmele hambaraviasutusele, kus hambaarst on kaperavi alustanud.

Vandeadvokaat Ants Nõmperi sõnul võib ettekirjutusi lisanduda veel ja selleks, et midagi muutuks, tuleks hambaarstidel pöörduda kohtusse.

“Eks seda peab siis kohtus vaidlema, kui selleks soov on. Ma ei ole kuulnud, et siin kohtuvaidlus püsti on. Ma arvan, et seadus on piisavalt selge, kus on eriala piir ja mida on lubatud teha,” rääkis Nõmper.

“Mis on võib-olla tulevikku vaadates võimalik teha, on see, et muudetakse hambaravi eriala õpet ja sinna võetakse mingis ulatuses ortodontilised tegevused. Aga kuni seda väljaõpet pole muudetud, nii kaua ei saa ka kuidagi teistmoodi tõlgendama hakata,” lisas ta.

Kokkuvõttes näitab see olukord selgelt, et hambaarstid ja ortodondid vajavad paremat suhtlust ja koostööd, et pakkuda patsientidele parimat võimalikku ravi. Oluline on leida kompromiss, mis rahuldaks mõlema poole vajadusi ja tagaks patsientidele kvaliteetse ortodontilise ravi. Samuti tuleks arvestada patsientide soovidega ning luua süsteem, mis võimaldaks sujuvat koostööd hambaarstide ja ortodontide vahel. Ainult läbi avatud suhtluse ja koostöö saame tagada, et patsiendid saavad parimat võimalikku ravi ning nende tervis on tagatud.