Hakid ja varesed kogunevad hiidparvedesse seltsi ja ohutuse pärast | Loodus

Tere tulemast Eesti looduse imelisse maailma! Siin riigis kogunevad hakid ja varesed iga-aastaselt hiiglaslikeks parvedeks, et kaitsta end ohu eest ning leida seltskonda. See loodusnähtus on kaunis ja võimas, pakkudes vaatemängu nii kohalikele kui ka külastajatele. Hakid ja varesed on tuntud oma intelligentse käitumise ning sotsiaalse suhtlemise poolest ning nende parvede kogunemine on üks looduse imelisi vaatepilte, mis võiks pakkuda emotsionaalset ja harivat elamust igaühele, kes armastab loodust ja linnuelu.

Paljudele eestlastele pole kahtlemata võõras näha külmal ajal tohutult suuri, mustavaid haki- või vareseparvi, mis kipuvad hirmsasti lärmi tegema ja kogunevad õhtuti linnades mõne puu okstele kokku. Miks linnu nii teevad ja kas pole nii raskem toitu leida? Tuleb välja, et suurtes parvedes liikumisel on ka märkimisväärseid eeliseid.

Tartu Ülikooli linnuökoloog Vallo Tilgar sõnas, et hakid ja ka teised vareslased on väga seltsivad loomad, kes elavadki enamasti kolooniates. “Kui nad leiavad mingi suurema toitumisala, siis seal jätkub sööki kõigi jaoks ja nad liiguvadki toituma suurte seltsingutena. Olen Tartus varahommikul näinud, kuidas suur hakiparv läheb linnast välja toitu otsima ning ja tulevad nad koos tagasi,” ütles Tilgar ERR-ile.

Suures parves liikumine võimaldab Tilgari sõnul jagada üksteisele infot selle kohta, kust leiab rohkem toitu. Samuti pakub suur parv eeliseid parema eelhoiatuse ja kiskjakaitse näol. “Mida suurem on parv, seda varem märkab keegi kulli ja annab teistele teada,” sõnas linnuteadlane.

Talvel võivad hakiparved tema hinnangul suuremaks kasvada ka seepärast, et toitumispaiku on vähem. Nõnda koguneb rohkem linde samadesse kohtadesse kokku. “Suvel on erinevatest paikadest rohkem toitu saada. Kui pojad pesast väljuvad ja suureks kasvavad, hakkavad nemadki vanematega toitu otsima. Parved on pesitsusvälisel ajal seetõttu alati palju suuremad kui pesitsusajal,” lisas Tilgar.

Seltsitakse rohkem külmal ajal

Linnuökoloog Marko Mägi sõnul lagunevad suured parved pesitsusajaks valdavalt laiali. “Pesitsusajal on kõik vareslased ikkagi paarikaupa. Nad võivad küll parkides väikseid kolooniaid moodustada, kui nad teineteise lähedal puuõõntes pesitsevad, aga suuri parvi nad kindlasti sellel ajal ei tee,” täheldas ta.

Mäe sõnul kogunevad vareslased suurtesse parvedesse eelkõige sügis-talvisel perioodil, mil poegade eest enam hoolt kandma ei pea ja võsukesed paisutavad parve suurust. “Kui pesaga ei pea enam tegelema, siis ongi rohkem võimalusi üksteisega läbi käia. Vareslased on ikkagi väga sotsiaalsed, neile meeldib oma vahel asju ajada ja kambakesi on ka turvalisem,” märkis ta.

“Kui suures kambas ringi lennata, ei tule keegi neid naljalt kiusama,” lisas ta. Küll aga toonitas ta, et suurtesse parvedesse koonduvad hakid ja teised vareslased tavaliselt päeva lõpus päikeseloojangu ajal, mil linnud valmistuvad magama minema. Päevasel ajal jagunevad nad sageli hoopis väiksematesse rühmadesse.

“Õhtuti tiirlevad nad asulate kohal suurtes parvedes, päeval on jällegi väiksemad salgad igal pool omi asju ajamas. Kui piisavalt süüa pole, ei maksa väga suurtes parvedes ringi liikuda, sest nii võivad osad nälga jääda. Siis tasub need parved väiksemateks kildudeks jagada, kes omavahel toitumispaikade kohta infot vahetavad,” selgitas linnuteadlane.

Hakiparved kipuvad talvel paisuma ka seetõttu, et Lõuna-Soome hakid tulevad Eestisse talvituma. “Seetõttu võib parvede arvukus rändlindude arvelt kasvada. Olen ise leidnud Tartust näiteks talvisel ajal hukka saanud Soome rõngastega hakke,” võttis mägi Mägi kokku.

Kokkuvõtteks võib öelda, et hakid ja varesed kogunevad hiidparvedesse peamiselt seltsi ja ohutuse pärast. Nende lindude sotsiaalne käitumine näitab, kui oluline on neile üksteise lähedus ning ühiselt liikumine. Lisaks sellele on suurparvedes turvalisem toitu otsida ja vaenlaste eest kaitset leida. See on looduses tavaline nähtus, mis pakub ka inimestele võimalust imetleda lindude ühist tegevust ning nende kohanemist ja ellujäämisvõimalusi. Looduses toimuvad nähtused on alati põnevad ja õpetlikud!