Grete Lõbu Vasaloppeti läbimisest: tingimused olid erakordselt rasked | Inimesed

“Grete Lõbu on inspireeriv näide vastupidavusest ja sihikindlusest, olles läbinud legendaarse Vasaloppeti maratoni, mis toimus rootsi külmas ja lumes. Tingimused olid erakordselt rasked, kuid see ei peatanud teda oma eesmärgi poole püüdlemast. Grete võitlusvaim ja järjekindlus on eeskujuks kõigile, kes unistavad suurtest saavutustest ja kes teavad, et raskused on vaid takistused, mitte võimatud väljakutsed. Ta on tõestuseks sellest, et jõudmiseks väärilistesse eesmärkidesse on vaja vaid usku endasse ja enesedistsipliini.”

Laupäeval läbis Grete Lõbu Rootsis legendaarse Vasaloppeti suusamaratoni 90-kilomeetrise distantsi. “Ringvaate” stuudios ütles saatejuht, et olud olid erakordselt rasked ning nii raju sõiduga polnud ta arvestanud.

“Enesetunne on oluliselt parem kui ma arvasin, et võiks olla pärast seda ikka üsna raju pingutust,” kommenteeris Lõbu, kes nentis, et ta on ikka üsna tühi seest.

Inimmassid, mis Vasaloppetil Lõbu tervitasid olid ettekujutamatud. “Ma teadsin, et starti tuleb üle 15 000 inimese, aga reaalsuses see oli veel hullem. See mass peab hakkama ühe korraga liikuma, aga no ei hakka. See esimene tõus, kui sinna mäkke minnakse kolm kilomeetrit, siis sa lihtsalt seisad seal, poolteist tundi seisad, sest see mass lihtsalt ei liigu. See on midagi, mida ma püüdsin ette kujutada, aga ei kujutanud ja ma ei saa seda kunagi ka nii piisavalt sõnadesse panna, et kuidagi öelda, mis see on,” jagas Lõbu.

“Tingimused olid erakordselt rasked. Kõik, kes on varasemalt sõitnud, ütlevad ka, et nad ei mäleta sellist lumelobjakat. Radasid ju ei olnud, 70 kilomeetrit ma lihtsalt astusin selles lumes, pahkluuni oli lumi, jälge ei olnud. See on klassikasõit, sul on vaja jälge,” sõnas ta.

Üksildustunnet maratonil aga kartma ei pidanud. “Sa lihtsalt liigud selle massiga, see ei lahtunud terve selle 90 kilomeetri jooksul. Üksildustunnet ei olnud võimalik tekkida. Metsavaadet ei saanud ka nautida, sest udu oli nii meeletult paks, lähimad kuused ja majad olid näha, aga see oli ka kõik. Vihma tibutas vahepeal rohkem, vahel jäi järele, sadas. Lihtsalt oli raske,” kinnitas Lõbu.

Mõtet, et nüüd jätaks pooleli, sportlane Lõbul ei tekkinud. “Raske oli see koht, kui läks pimedaks ühel hetkel. Ma jätsin viimasel hetkel pealambi koju, sest ma arvutasin, et ma jõuan valges koju, aga me keegi ei arvestanud, et see on ikkagi nii raju see sõit. 10-15 kilomeetrit ma sõitsin ikkagi kottpimedas. Mõnel inimesel olid pealambid ja kui muidu laskumistel hoiad vahet, et ei taha kellelegi selga sõita, siis seal igaksjuhuks ei hoia vahet, sest kui see valguskiir ka ära kaob, siis sa ei saa üldse aru, kuhu sa sõidad. Vot see oli üsna ekstreemne,” muljetas Lõbu.

Viimased üheksal kilomeetril oli olemas aga rajavalgustus ning masinad olid ka rajad uuesti sisse ajanud. “Viimased 20 kilomeetrit ma sain ka liuelda, sain ikka suusatada. See oli ikka täitsa tore, mis sellest, et jõud oli juba nullilähedane,” sõnas Lõbu, kel võttis lõpuks raja läbimine aega 12 tundi ja 51 minutit.

Vasaloppetile oleks Lõbu läinud ka siis, kui ta oleks teadnud kuivõrd raskeks see kujuneb. “Ma ikka selle ühe korra käiksin ära, aga rohkem ei läheks. See oli väga raske,” sõnas Lõbu ja kuulutas oma võistlussportlase karjääri lõppenuks.

Grete Lõbu faced exceptionally tough conditions during her Vasaloppet journey in Estonia. Despite the challenging circumstances, she persevered and pushed through to the finish line, displaying immense strength and determination. Her accomplishment serves as an inspiration to others, highlighting the power of resilience and endurance. Grete’s achievement is a testament to the human spirit and the ability to overcome obstacles, no matter how difficult they may be. Her story will undoubtedly motivate and encourage individuals to never give up, even when faced with the most difficult challenges.