Tere tulemast Eestisse! G20 riigid on kogunenud, et arutada maailmamajanduse olukorda ning tõdeda, et me võime lõpuks hakata nägema raskustest väljumise märke. See on suurepärane uudis kõigile, kes on mures majandusliku stabiilsuse pärast. Eesti on alati olnud avatud ja uuendusmeelne riik ning meie usume, et ka meie saame aidata kaasa maailmamajanduse taastumisele. Olge valmis avastama uusi võimalusi ja kohtuma huvitavate inimestega selles põnevas ja dünaamilises keskkonnas!
Maailmamajanduse niinimetatud “pehme maandumise” võimalus on tõusnud ning inflatsioon võib langeda oodatust veelgi kiiremini, seisab sel nädalal Brasiilias peetava G20 tippkohtumise kommünikee mustandis.
“Oleme märganud, et maailmamajanduse pehme maandumise võimalus on tõusnud. Globaalsete majandusväljavaadete riskid on suuremas tasakaalus. Positiivseks riskiks on oodatust kiirem inflatsiooni langus,” seisab dokumendis, mis on jõudnud Bloombergi ajakirjanike kätte.
Samas pole tekst pole lõplik ning sõnastus võib muutuda Sao Paulos kolmapäeval algavate läbirääkimiste käigus. G20 riikide rahandusministrite kohtumine toimub arvestatavate lahkhelide taustal. Näiteks ei maini dokumendi mustand sõdu Ukrainas ja Gazas, vaid nimetab väljakutsetena üldiselt “konflikte paljudes maailma piirkondades”.
Siiski kajastub kommünikee mustandis maailma tähtsaimate riikide positiivne hinnang maailmamajandusele, mis on viimastel aastatel kannatanud pandeemia, kiiresti kasvanud inflatsiooni ja intressimäärade järsu tõusu all.
“Inflatsioon on langenud paljudes majandustes, suuresti tänu sobivale rahapoliitikale, tarnete kitsaskohtade leevenemisele ja tasakaalustavatele toormehindadele,” seisab G20 dokumendi mustandis. Samas hoiatatakse tekstis, et inflatsiooni püsimine tähendaks ka keerulisi rahastustingimusi.
Jaanuaris ennustas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), et globaalne majandus kasvab sel aastal 3,1 protsenti, mis on senistest prognoosidest kõrgeim. Väljavaadete paranemiseks on USA majanduse oodatust parem taastumine ning Hiina valitsuse otsus stimuleerida majandust riigieelarve kaudu.
Ka USA rahandusminister Janet Yellen rõhutas teisipäeval Sao Paulos peetud pressikonverentsi käigus USA rolli globaalse majanduskasvu toetamisel.
Samas rõhutas Yellen, et Venemaa sõda Ukraina vastu ja Lähis-Ida konflikt ohustavad maailmamajandust. Veel üheks riskiks on arenguriikide kõrge võlakoormus. Siiski nentis Yellen, et inflatsioon on langenud paljudes riikides.
G20 riikidel on raske ülalmainitud sõdade kirjeldamisel konsensuslikule sõnakasutusele jõuda, mis rahuldaks kõiki osapooli. Lisaks USA-le ja tähtsaimatele lääneriikidele on G20 liikmeteks ka Hiina ja Venemaa. Esmaspäeval toimunud eelkohtumisel vaidlesid riigid sõjaga kaasnevate majandusriskide kirjeldamise üle.
Eeldatakse, et tippkohtumisel osalevad ministrid püüavad vältida erimeelsusi tekitavaid teemasid. Brasiilia valitsus soovib, et G20 põhiteemadeks oleksid vaesus, jätkusuutlik areng ning ülemaailmsete institutsioonide reform.
Samas pole selge, kui palju Brasiilia soovidest leiab kommünikee lõplikus versioonis kajastust.
Kokkuvõttes näitavad G20 tippkohtumise tulemused lootust maailmamajanduse edasisele taastumisele. Julgustav on näha, et riigid on valmis koostööd tegema ning rakendama meetmeid majanduse elavdamiseks. Kuigi raskused ei ole veel möödas, näitavad viimased arengud, et maailmamajandus võib peagi raskustest väljuda. Eesti, nagu ka teised G20 riigid, peab jätkuvalt töötama selle nimel, et tagada majanduse stabiilsus ja jätkusuutlikkus. Koostöö ning ühised jõupingutused saavad olla võtmeks edukaks taastumiseks ja tugevamaks tulevikuks.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus