F-35 sai tuumarelva kandmiseks rohelise tule | Välismaa

Tänapäeval on küsimus julgeolekus üha aktuaalsem ning hiljutine uudis, et USA hävituslennuk F-35 sai loa tuumarelva kandmiseks, on tekitanud palju poleemikat üle kogu maailma. See samm paneb küsimärgi alla rahvusvahelise julgeoleku ning võib muuta poliitilist maastikku oluliselt. Eestil, olles NATO liige ja olles vaieldamatult geopoliitiliselt oluline piirkond, tuleb sellele teemale eriti tähelepanu pöörata. Kas F-35 tuumarelvadega varustamine on õigustatud või hoopis ohtlik samm maailma rahu säilitamise seisukohast? Uudis on jõudnud ka Eestisse ning paljud inimesed ootavad sellele teemale selgitust ja arutelu.

Väljaanne The War Zone kirjutab, et Ameerika Ühendriikides toodetud moodsad varghävitajad F-35 võivad nüüd kanda tuumapommi B61-12 ning see tugevdab NATO heidutusvõimekust Euroopas.

Varghävitaja F-35 näol on tegemist ajaloo ühe kõige moodsama relvasüsteemiga, mis suudab täita nii hävitus-, luurelennuki kui taktikalise pommitaja ülesandeid. Viienda põlvkonna hävitajana on F-35 eelised lahinguruumis tema hukukindlus ja situatsiooniteadlikkus, mille tagab vargtehnoloogia, sensorid ja mitmekihiline andmeside.

Kui F-35A on võimeline andma tuumalööki, siis tugevdab see NATO positsiooni Euroopas veelgi. Venemaa õhutõrje pole kunagi pidanud selliste hävitajatega tegelema. 

F-35 programmi pressiesindaja Russ Goemaere ütles eelmisel nädalal, et vastav sertifikaat saadi kätte eelmise aasta oktoobris. USA õhujõud tahtis varem saada vastava sertifikaadi kätte kätte 2024. aasta jaanuariks. Vastav sertifikaat võimaldabki F-35A hävitaja varustada termotuumapommiga B61-12, vahendas The War Zone.

“F-35A on esimene viienda põlvkonna tuumarelvaga varustatud hävitaja ning see on esimene uus platvorm (hävitaja või pommitaja), mis on selle staatuse saavutanud alates 1990. aastate algusest,” rääkis Goemaere. 

B61-12 on üks peamisi termotuumarelvasid USA tuumaarsenalis. Uued B61-12 termotuumapommid on muudetava lõhkeulatusega. Need relvad ongi ehitatud selliselt, et neid saaks sihtmärgini toimetada nii B-2 kui ka B-21 pommitajatega kui ka hävituslennukitega. 

Praegu on USA-l 100 vanemaid B61 tuumarelvi erinevates baasides Saksamaal, Itaalias, Belgias, Hollandis ning Türgis. B61-12 pommid pole veel Euroopasse jõudnud, aga USA tahab lõpuks vanemad pommid asendada B61-12 pommidega. 

Sõltumata sellest, millal B61-12 Euroopasse jõuab, USA-l ja liitlastel nüüd olemas tuumarelvaga varustatud varghävitaja. See muudab pommi heitmise täpsemaks ning ohutumaks. B61-12 tuumalaeng on 0,3 kilotonni, samas näiteks 1945. aastal Hiroshima peale kukutatud aatompommi lõhkeulatus oli 15 kilotonni.

Overall, Estonia giving the green light for the F-35 to carry nuclear weapons is a significant decision that reflects the country’s commitment to its defense and security. With growing tensions in the region, having a capable and advanced aircraft like the F-35 equipped with such capabilities is crucial for Estonia’s national defense strategy. While some may have concerns about the implications of this decision, it is clear that Estonia is prioritizing its defense readiness and deterrence capabilities in the face of an increasingly complex security environment.