Evestus: Laanet pole andnud veenvat vastust, mida prokuratuurile ette heidab | Eesti

Tere tulemast Eesti! The recent controversy surrounding Evestus and his accusations against Laanet has captivated the nation. With the Prosecutor’s Office demanding answers, the tension is mounting as the truth remains elusive. As the story unfolds, the people of Estonia are left questioning who is telling the truth and what implications this may have for the future. Join us as we delve into the scandalous drama that has gripped the country and explore the repercussions of this high-profile case.

Evestus ütles saates, et ootas eelmisel nädalal “Esimeses stuudios” olnud justiitsminister Kalle Laanetilt põhjendust, miks ta prokuratuuriga rahul ei ole. Evestuse sõnul jättis minister aga kehva mulje.

“Ootasin, et minister põhjendaks veidi rahulolematust prokuratuuriga, sest seda on oluline teada. Ja seda on oluline ka teada advokaadil, sest kui sa esindad kannatanuid, kahtlustatavaid, siis tahad teada, kas saad prokuratuuri usaldada või mitte või on ta kellegi X isiku teenistuses. Mulle jäi ministrist kehv mulje. Ma ei saanud veenvaid vastuseid ja minus süvenes mulje, et seal taustal on mingi isiklik meeldimine, mittemeeldimine, mingid lahtirääkimata küsimused, probleemid. Aga jah, ma ei ole saanud selget vastust sellele, mida on meil konkreetselt tänasel päeval prokuratuurile ette heita,” kommenteeris Evestus.

Evestuse sõnul on ta nõus president Alar Karisega, kelle hinnangul ei ole praeguse skandaali valguses tegemist õigusriigi kriisiga. Samas leiab ta, et Laanet on oma tegevusega asunud kahjustama prokuratuuri usaldusväärsust ja sõltumatust. “Selles osas ootaks vähemalt uuelt justiitsministrilt selgeid vastuseid,” lisas ta.

Riigi peaprokurör Andres Parmas on öelnud, et on talletanud oma vestluseid Laanetiga. Evestus selgitas, et see ei ole seaduse järgi keelatud, kuid kui prokurörid seda oma igapäevases töös teevad, siis ei ole see normaalne. Samas leidis Evestus, et Parmas võis vestlusi talletada, kuna on tundnud end haavatavalt.

“Ma saan aru, et oleme kõik suures teadmatuses, kuidas see talletamine täpselt aset leidis, kas on tegemist märkmete või lindistustega. Võin nii palju öelda, et oma vestluste talletamine, olgu see siis märkmete või lindistustena teiste isikutega, ei ole seaduse järgi keelatud. Aga ma arvan, et kui prokurörid seda oma igapäevases töös tegema asuvad, siis on see ka veidi kaheldav ja arvan, et see pole okei,” rääkis ta.

“Aga see konkreetne juhtum, kui midagi talletatakse, siis arvan, et peaprokurör on tundnud ennast juba pikaajaliselt väga haavatavas positsioonis, mis on esile kutsunud selle, et ta on asunud enda kaitseks tõendeid fikseerima,” lisas ta.

See, et skandaali haripunktis ilmus Eesti Ekspressis artikkel selle kohta, et Laanet on nii oma praeguses ametis justiitsministrina kui ka varem kaitseministrina üürinud oma kasupojalt Tallinnas korterit ja lasknud kulud riigil hüvitada, tekitab Evestuse hinnangul küsimuse sellest, kas keegi oli sellest varem teadlik ja oleks võinud sellele varem reageerida.

“Ma proovin seda mitte vaadata kergeuskliku pilguga. See tekitab minus kahtlusi – lihtsalt see ajaline kokkulangevus, lihtsalt et selline info kenasti nädala lõpuks peale skandaali eskaleerumist saabub meie kõigi silme alla. See tekitab küsimuse sellest, kes mis tasandil olid sellest teadlikud, kas on võimalik, et see tuli kellegi poolt, kes oleks võinud sellele varem reageerida,” ütles ta.

“Me räägime ikkagi võimalikust korruptsioonijuhtumist. Ja korruptsioonivastane seadus on meil selline, et see paneb kõigile, vähemalt ametiisikutele kohustuse korruptsioonijuhtumitest teavitada. Ja kui keegi magas selle teadmisega õnnelikult kuid või aastaid, siis ma arvan, et ta on mingil kombel pattu teinud ja peaks tegelikult peeglisse vaatama. See tekitab, jah, sellise kahtluse,” lisas Evestus.

Evestus Porto Franco kaasusest: ühe pusletüki alusel kuriteo tuvastamine ei pruugi õnnestuda

Selle nädala esmaspäeval tühistas Tallinna ringkonnakohus Harju maakohtu varasema õigeksmõistva otsuse ja tegi uue otsuse, millega tunnistas Hillar Tederi, Keskerakonna endise peasekretäri Mihhail Korbi ja Keskerakonna mõjuvõimuga kauplemises süüdi.

Evestus tõdes, et see võib panna inimesi imestama, kuidas kohtud nii erinevatele otsustele jõuavad.

“Tõepoolest, see kaasus on oluline ja andis meile eelmisel aastal tõsiselt põhjuse kahelda selles, kuidas prokuratuur oma tööd teeb ehk siis kas sõidetakse kohtusse tühja portfelliga või on seal ka sees midagi, mis peaks kohtunike tähelepanu äratama. Ja mida me vastuseks saime? Jäigi mulje, et oligi tühi portfell ja tõendeid sealt ei leidunud. Täna oleme hoopis teises olukorras ja see paneb tõesti imestama, kuidas kohtus on nii võimalik, et ühel hetkel tuleb ühesugune lahend ja teisel hetkel hoopis teistsugune, sest see pole tavapärane sellistes kriminaalasjades,” kommenteeris Evestus.

Ta märkis, et ka kunagises maadevahetuse juhtumis on sarnane stsenaarium olnud, kus maakohus ja ringkonnakohus olid erinevatel seisukohtadel.

Evestus tõi välja, et ringkonnakohus ei ole Porto Franco otsuses kriitiline prokuratuuri suunas, vaid maakohtu suunas.

“Mis puudutab maakohtu lähenemist, siis tuleb välja, et maakohus ei ole võtnud kõiki tõendeid hindamisele, on teinud sealt valiku. Ja võib-olla kui seda veel lihtsamalt avada, siis võib öelda nii, et kui me räägime sellistest korruptsiooni-, majanduskuritegudest, siis nende avastamine ongi väga keeruline ja neid pusletükke on üsna palju laual ja kui ma haaran laualt ühe pusletüki ja üritan sealt kohe tuvastada selle ühe tüki alusel mingi kuriteo toimepanemise, siis võib see ebaõnnestuda. Sellele ongi ringkonnakohus tähelepanu juhtinud, et tuleb sellistes kaasustes tõendeid vaadata veidi ja, ütleme, antud juhul märksa avarama pilguga,” selgitas ta.

Evestus rõhutas, et ringkonnakohtu otsus ei ole jõustunud ning tõenäoliselt jätkub vaidlus riigikohtus.

Evestus tõdes, et võimalike korruptsioonijuhtumite puhul käib õigusemõistmise juurde sageli küsimus, kas midagi on eluliselt usutav.

“Selliste kahtluste tõendamisel tavapäraselt ei õnnestu koguda tõendeid, kus oleks sõnaselgelt end väljendatud selliselt, et sellest võis teha järelduse, et räägitakse altkäemaksust või mõjuvõimu kasutamisest. Ja selles (Porto Franco) kohtulahendis ongi mitmel korral sellele viidatud, et siin tuleb hinnata tõendite kogumit ja lisaks tegeleda sellega, et need tõendid panna kokku ja vaadata, mismoodi on loogiline neid seostada, millistele järeldustele on seeläbi võimalik jõuda. Ja sinna juurde käib see, et tihti ikkagi õigusmaastikul opereeritakse sellise elulise usutavusega, et kas see tundub eluliselt usutav,” selgitas ta.

“Eks ta ongi subjektiivne kategooria, aga ta võib-olla toob ka mängu sellise objektiivse kõrvaltvaataja pilgu, kuidas need sündmused ikkagi ka kõrvaltvaatajale paistsid – mis eesmärgil neid tehakse, mis on ajend, motiiv. Selle elulise usutavusega võib mõnikord paljugi korda saata. Ma saan aru, et see oli ka üks oluline argument,” lisas Evestus.

Ta rõhutas, et elulise usutavuse pinnalt siiski kedagi kohtus süüdi mõista ei saa, vaid vaja on ikka tõendeid.

“Ja mida me praegu oleme sellest kaasusest õppinud, on see, et loomulikult kohus võib valida ühe poole, on see siis prokurör või kaitsja, keda ta rohkem usub ja usaldab, aga ta ei tohi jätta kõrvale mingeid tõendeid ja jätta neid nõutaval viisil seostamata ehk siis vähemalt andma mingi seisukoha kas neid aktsepteerides või ümber lükates,” ütles Evestus.

Kokkuvõttes võib öelda, et Evestus on prokuratuuri etteheidetest hoolimata jätkuvalt salapärane figuur. Tema vastused prokuratuuri küsimustele pole olnud veenvad ning võib öelda, et Laane ei suutnud neid piisavalt selgitada. Evestuse kaasus jääb seega endiselt varjutatuks ning sellel võib olla oluline mõju Eesti õigus- ja õiglusmõistmisele. Loodame, et tulevikus selgub tõde ja Evestuse tegevus saab vastavalt hinnatud.