Evelin Heiberg: pakendite kliimamõju on toormete omast tublisti madalam | Arvamus

Tervist, kallid kaasmaalased! Kas olete kunagi mõelnud, kui suur mõju on meie tarbitavatel pakenditel keskkonnale? Evelin Heiberg, kes on pakendiettevõtte Eco Packaging OÜ tegevjuht, väidab, et pakenditel on oluliselt madalam kliimamõju kui nende toorainetel. Tema arvamusartikkel käsitleb olulist teemat jätkusuutlikust tarbimisest ning kutsub üles kaaluma uue perspektiivi võtmist pakendite rollist keskkonnasõbralikus tarbimises. Lähemalt sellest põnevalt teemal räägib Evelin oma arvamusartiklis ning pakub välja uudseid ideid keskkonnasõbralikumaks tarbimiseks.

Pakend on keskkonnamõju vaatest küll oluline, kuid peamine mõjuallikas on siiski see, mis on pakendi sees, kirjutab Evelin Heiberg.

On selge, et inimkonnana kestma jäämiseks tuleb meil leida toimimisviis, kus tarbitavad loodusvarad on tasakaalus sellega, mida planeet Maa on võimeline pakkuma ning tagada, et meie tegevus ei lõhuks meile elutähtsaid teenuseid pakkuvat ökosüsteemi. See eeldab tarku ja suurt pilti nägevaid otsuseid ning julgust muudatuste elluviimiseks.

Parema tasakaaluni jõudmise soovist ajendatuna on viimasel ajal kõrgendatud tähelepanu all muuhulgas kõikvõimalikud pakendid. Pakendite ümber toimuv on ka väga loogiline, sest meil ei ole ju tegelikkuses soovi tarbida pakendeid, vaid seda, mis on pakendite sees. Seega on igati asjakohane hinnata, kui hädavajalikud nad on ja kui me ei näe võimalust pakenditest loobumiseks, siis ehk suudame oluliselt vähendada nende koormust keskkonnale.

Seejuures tuleb aga silmas pidada, et pakendi keskkonnamõju vähendamine ei muutuks omaette kinnisideeks, vaid aitaks kaasa paremale tasakaalule kogu suure pildi vaates. Toidu puhul on väga oluline teadvustada, et suurem osa selle keskkonnamõjust tuleb esmatootmise tasandilt ehk toormetest. Seega on pakend keskkonnamõju vaatest küll oluline, kuid peamine mõjuallikas on siiski see, mis on pakendi sees.

Näiteks Orkla Eesti tehaste puhul on näha, et pakendite kliimamõju on toormete omast umbes kuus korda madalam. Seda teades on väga oluline jälgida, et tunnetuslikult keskkonnasõbralikuma pakendi valikuga ei kaasneks toidukao suurenemist mitte üheski toidusüsteemi ahela osas. See nulliks näilise võidu kiiresti ning sõltumata headest kavatsustest teeks suurele eesmärgile hoopiski karuteene.

Usun, et kõik toidutootjad pingutavad selle nimel, et maksimaalne osa toormest jõuaks tootesse ning soovivad, et kogu toodang päeva lõpuks kvaliteetsel kujul kellegi kõhtu täidaks.

Pakendite valikul on selles väga suur roll. Jälgida tuleb pakendi mõju toote koostisele, kvaliteedile ja ohutusele kogu säileaja jooksul reaalselt rakendatavates säilitustingimustes. Ülioluline on arvestada lõpptarbija vajadusi nii toote kasutusviisi kui sobiliku tarbimiskoguse osas, seda enam, et suurim osa toidukaost tekib hetkel just kodumajapidamistes. Keskkonnakoormust mõjutab pakendi valik ka läbi tootmise tõhususe ja vajamineva seadmepargi.

Ei ole olemas keskkonnamõjuta pakendit, ka eraldiseisvalt vaadatuna on iga pakend oma väljakutsete ja voorustega. Tervikmõjust saab aga aimu vaid siis, kui paigutada ta suurde pilti ja pakendi kõrval mitte ära unustada toote enda keskkonnamõju.

Kogu võrrandit silmas pidades võib kõige keskkonnasõbralikum toidupakend olla ühe toidu puhul ühest ning teise puhul teisest materjalist. Oluline on, et valiksime targalt ning käituksime pakenditega vastutustundlikult ka peale seda, kui selle sees olev toode on tarbitud. 

Kokkuvõttes võib öelda, et Evelin Heibergi seisukoht pakendite kliimamõju kohta on oluline ja vääriline aruteluks. Tema väited toormete ja pakendite kliimamõju erinevuse kohta annavad meile mõtteainet ja panevad meid kaaluma meie tarbimisharjumusi. On oluline mõista, kuidas meie valikud ja harjumused mõjutavad keskkonda ning kuidas saaksime neid paremaks muuta. Heibergi välja toodud faktid ja argumentatsioon pakendite kliimamõju kohta annavad meile võimaluse süveneda sellesse teemasse ja otsida võimalusi, kuidas saaksime kõik koos panustada puhtama keskkonna loomisesse.