Eurovolinik: EL peab üle minema sõjamajandusele | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Eurovolinikud räägivad, et Euroopa Liit peab muutma oma majandusmudelit sõjaolukorrale vastupidavamaks. See tähendab, et EL peaks investeerima rohkem kaitse- ja turvalisusvaldkonda ning vähendama sõltuvust teistest riikidest. Sellised muutused võivad mõjutada ka Eesti majandust ja välispoliitikat. Kuidas see protsess meid mõjutab ja millised võiksid olla selle tagajärjed Eestile, seda arutame tänases välismaa rubriigis. Oleme valmis avama selle teema ja kuulama teie arvamust!

Euroopa Komisjon avalikustab teisipäeval ettepanekud Euroopa Liidu kaitsetööstuse tugevdamiseks. Komisjoni tööstusvoliniku Thierry Bretoni sõnul peab EL üle minema sõjamajandusele vastuseks Vene sõjale Ukraina vastu.

“Me peame muutma paradigmat ning üle minema sõjamajandusele. See tähendab ühtlasi, et Euroopa kaitsetööstus peab võtma rohkem riske meie toetusega,” ütles Breton esmaspäeval.

Breton ütles samuti, et EL peab olema võimeline ennast kaitsma sõltumata USA presidendivalimiste tulemusest, viidates vabariiklaste eeldatava presidendikandidaadi Donald Trumpi kommentaaridele, milles viimane seadis kahtluse alla NATO kollektiivkaitse põhimõtte.

“Praeguses geopoliitilises kontekstis peab Euroopa võtma rohkem vastutust enda julgeoleku eest, sõltumata meie liitlaste valimistulemustest iga nelja aasta tagant,” ütles eurovolinik.

Breton kavatseb avalikustada ettepanekud selle kohta, kuidas EL võiks panustada ühenduse kaitsetööstuse tugevdamisse.

Kuigi ettepanekute täisnimekiri selgub hiljem teisipäeval, on juba teada, et need hõlmavad näiteks USA-s kehtiva skeemi kopeerimist, mille järgi toetab Washington rahaliselt teiste riikide relvaoste USA ettevõtetelt.

Samuti soovitakse anda EL-ile volitused sundimaks Euroopa kaitsetööstuse ettevõtteid täitma ennekõike EL-i riikide valitsuste tellimusi kriisi ajal.

Bretoni ettepanek hõlmab 1,5 miljardi euro eraldamist kaitseinvesteeringuteks kuni 2027. aastani, kuid ta kutsub liikmesriike üles leppima kokku 100 miljardi euro suuruse ühise laenu võtmises.

Viimase ettepaneku heaks kiitmine on aga küsimärgi alla, sest eurovõlakirjade emiteerimine nõuab kõigi 27 EL-i liikmesriigi heakskiitu. Eriti suur vastuseis ühise laenamise kaudu kaitsevaldkonna rahastamisele on Saksamaal ja Hollandis, kirjutab Financial Times.

“Holland ei toeta uue ühise laenu emiteerimist. Kaitsevaldkonna rahastamine pole kriisile vastamine, vaid poliitiline vastus struktuursetele väljakutsetele. Seetõttu pole ühise laenu kasutamine kõige ilmselgem lahendus,” ütles Hollandi rahandusministeeriumi pressiesindaja.

Liikmesriikide seas võib olla kõrgem toetus komisjoni ettepanekule laiendada Euroopa Investeerimispanga (EIB) mandaati, lubamaks sel rahastada kaitsetööstuse valdkonda.

Samas pole ettepanekut sisaldavas eelnõus kirjas konkreetset tähtaega selle vastuvõtmiseks. Seegi otsus nõuaks kõigi EL-i liikmesriikide heakskiitu.

Uus EIB president Nadia Calvino on lubanud üle vaadata praeguse poliitika ulatust, mis lubab sel investeerida niinimetatud topeltotstarbega kaupade tootmisse, mida saab kasutada nii tsiviil- kui sõjalisel otstarbel.

“Küsimus seisneb selles, et tuleb vaadata, mida me saame teha rohkem, mitte mida me ei saa teha. Jutt pole välistamisest, vaid seni tehtu laiendamisest,” ütles üks EIB ametnik.

Kokkuvõttes tuleb välja, et Euroopa Liit peab üha enam keskenduma sõjamajandusele ja kriisiolukordadele reageerimisele. Eurovoliniku sõnul on oluline investeerida nii sõjalisse kui ka tsiviilinfrastruktuuri ning tagada Euroopa Liidu kodanike turvalisus. See nõuab tihedamat koostööd liikmesriikide vahel ning oluliseks osaks on ka NATO ja ÜROga koostöö. Olukorrast tulenevalt peavad ELi liikmesriigid suurendama oma kaitse-eelarveid ning valmisolekut reageerida kiiresti ootamatutele ohuolukordadele. Euroopa Liidu tulevik sõltub selle võimest tagada oma kodanike julgeolek ja heaolu.