Europarlamendi valimised: parempopulistid on tõusnud kindlale kolmandale kohale | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Europarlamendi valimiste tulemused on tekitanud palju kõneainet üle Euroopa ning ka Eestis. Parempoolsed populistlikud erakonnad on tõusnud kindlalt kolmandale kohale, mis on pannud poliitikud ja kodanikud arutlema selle üle, milles peitub nende populaarsuse põhjus. Kuidas see mõjutab Eesti ja Euroopa tulevikku? Kas see on märk muutustest poliitilisel maastikul? Kuidas see võib mõjutada kodanike igapäevaelu ja suhteid teiste Euroopa riikidega? Kõik need küsimused on praegu õhus ning loodame leida vastused ja lahendused sellele keerulisele olukorrale.

Euroopa Parlamendi valimiste jaanuariakuise prognoosi järgi saavutaks parempopulistlik Identiteedi ja Demokraatia (ID) fraktsioon valimistel kindla kolmanda koha. Ennustuse kohaselt saaks paremtsentristid, konservatiivid ja parempopulistid kolme peale enamuse, kuigi sellise koalitsiooni moodustamist ei prognoosita.

Euractivi avaldatud ja Europe Electsi koostatud prognoosi kohaselt saaks ID 12,5 protsenti häältest ja 93 kohta Euroopa Parlamendis, mis on 20 mandaadi võrra parem tulemus kui 2019. aasta valimistel. Prognoos põhineb liikmesriikides avaldatud arvamusküsitlustel.

Fraktsiooni kasvu eest vastutavad ennekõike Marine Le Peni juhitud Prantsuse suurim opositsioonipartei Rassemblement National, Geert Wildersi juhitud Hollandi Vabaduspartei (PVV) ja Austria Vabaduspartei (FPÖ) kasv. Eelnimetatud riikides oleks ID suurim fraktsioon saadikute arvu poolest. Sellesse fraktsiooni kuulub Eestist EKRE.

Esimest kohta säilitaks Euroopa Rahvapartei (EPP), mis saaks uue prognoosi kohaselt 23,5 protsenti häältest ja 178 saadikukohta, mis oleks nelja mandaadi võrra kehvem tulemus kui 2019. aastal. Vahepealsel ajal lahkus aga fraktsioonist Ungari võimupartei Fidesz, mis on praegu esindatud Euroopa Parlamendis 12 saadikuga, seega EPP toetus kasvab mitmes teises EL-i liikmesriigis.

EPP oleks prognoosi kohaselt praegusel hetkel saadikute arvu poolest suurim fraktsioon üheksas EL-i liikmesriigis: Kreekas, Bulgaarias, Lätis, Soomes, Poolas, Saksamaal, Sloveenias, Horvaatias ja Hispaanias. Lisaks konkureerib EPP võidu pärast sotsialistidega Portugalis. Sellesse fraktsiooni kuulub Eestist erakond Isamaa.

Teisele kohale jääks Sotsialistide ja Demokraatide (S&D) fraktsioon, mis koguks 18,3 protsenti häältest ja 143 saadikukohta, mis oleks 11 võrra vähem kui 2019. aastal. S&D oleks praegusel hetkel suurim fraktsioon Leedus, Rumeenias, Belgias ja Rootsis. Sellesse fraktsiooni kuulub Eestist SDE.

Varem S&D fraktsiooni kuulunud Slovakkia peaministripartei Smer ja selle liitlane Hlas saaks riigis enim saadikukohti, kuid nende liikmesus fraktsioonis on lõpetatud valitsusse mineku tõttu parempopulistidega.

Lisaks kirjutab Euractiv, et Luksemburgist pärit Euroopa Komisjoni töö- ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit on tõusmas S&D favoriidiks fraktsiooni Euroopa Komisjoni juhi kandidaadi kohale.

Võitlus neljanda koha pärast ägeneb, sest selle pärast konkureerivad nii Konservatiivid ja Demokraadid (ECR) kui liberaalid (Renew).

Renew saaks praeguse ennustuse kohaselt 10,3 protsenti häältest ja 84 saadikumandaati, mis on lausa 24 saadikukoha võrra kehvem tulemus kui 2019. aasta valimistel. Fraktsioonile ennustatakse saadud mandaatide arvu poolest võitu ainult Eestis ning lisaks konkureerivad liberaalid võidu pärast Taanis sotsiaaldemokraatidega. Eestist kuuluvad sellesse fraktsiooni Reformierakond ja Keskerakond.

Liberaalidest rohkem hääli, kuid veidi vähem saadikukohti saaks ECR, millele ennustatakse 10,9 protsenti häältest ja 80 saadikukohta. Siiski kasvaks fraktsiooni liikmete arv 18 võrra võrreldes 2019. aastaga. Selle fraktsiooni tähtsaimad erakonnad on Itaalia peaministri Giorgia Meloni juhitud Itaalia Vennad (FdI) ning Poola Õiguse ja Õigluse partei (PiS).

Kuuendaks jääks roheliste ja regionaalsete erakondade fraktsioon (G/EFA), millele ennustatakse 6,8 protsenti häältest ja 50 kohta, mis oleks samuti 24 mandaadi võrra kehvem tulemus kui 2019. aastal.

Viimaseks jääks vasakpopulistide fraktsioon (LEFT), millele ennustatakse 5,9 protsenti häältest ja 37 mandaati, mis on nelja saadikukoha võrra kehvem tulemus kui 2019. aastal. Fraktsioonile ennustatakse esikohta Iirimaal ja Küprosel.

S&D juht Iratxe García ütles Euractivile eelmise nädala lõpus, et EPP normaliseerib väidetavalt parempopulistlikke fraktsioone, tehes neile ukse lahti. Kokku EPP-l, ID-l ja ECR-l ja Fideszil oleks Euroopa Parlamendis napp enamus. Garcia tõi näitena välja, et nende fraktsioonide saadikud hääletasid suuresti ühiselt looduse taastamise määruse vastu.

Siiski ütlevad EPP juhid, et nende eelistus on koostöö jätkamine euroopameelsete fraktsioonidega. Nii ütles eelmise aasta septembris EPP peasekretär Thanasis Bakolas, et ta toetab koostöö jätkamist S&D, roheliste ja liberaalidega. Samas lisas ta, et keskkonnaalased poliitikad peavad lähtuma pragmaatilistest kaalutlustest.

Kokkuvõttes näitavad Euroopa Parlamendi valimised, et parempopulistlikud erakonnad on tõusnud kindlale kolmandale kohale Eestis. See kajastab üleüldist murettekitavat poliitilist trendi Euroopas, kus populism ja äärmuslikud vaated on saavutanud suuremat tugevust. Eesti poliitikud ja kodanikud peaksid sellele tähelepanu pöörama ja tegema tööd selle nimel, et säilitada avatud ja demokraatlik ühiskond. On oluline, et inimesed hoiaksid end kursis poliitiliste arengutega ja teeksid teadlikke otsuseid, mis toetavad stabiilsust ja demokraatiat nende riigis.