Euroopa Ülemkogu otsused: abi Ukrainale ja imporditollid Vene teraviljale | Välismaa

Euroopa Ülemkogu hiljutised otsused on tekitanud elavat arutelu Eestis, eriti kaks olulist teemat – abi Ukrainale ja imporditollid Vene teraviljale. Ukraina abistamine kriisolukorras on oluline samm solidaarsuse ja stabiilsuse tagamiseks meie idanaabri jaoks. Samas on imporditollide kehtestamine Vene teraviljale tõstatanud küsimusi meie enda toiduainetetootmise jaoks. Kuidas need otsused mõjutavad meie majandust ja julgeolekut, on küsimusi, mida arutatakse laialdaselt üle kogu riigi.

Euroopa Ülemkogu esimese päeva suurim uudis tuli hilisõhtuselt pressikonverentsilt, kus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas, et täna tutvustatakse ettepanekut Venemaa teravilja tollitariifide suurendamiseks. Tema sõnul on selle ettepaneku eesmärgiks peatada odava viljaga Euroopa Liidu turu destabiliseerimine. Samuti kindlustab see, et Ukrainalt varastatud vili ei jõuaks Euroopa liidu turule. Hiljem vahendas Politico, et liikmesriikide juhid kiitsid ettepaneku heaks.

Kaitseteemadel oli liidrite arutelu ootuspärane ning vaidluskohad ootuspärased. Üheks neist oli Euroopa kaitsetööstuse strateegia rahastamine, milleks raha lihtsalt ei ole. Peaminister Kaja Kallase sõnul oleksid ühised võlakirjad hea lahendus, ent võimalusi on teisigi.

“Meie oleme teinud ettepaneku Euroopa nii-öelda kaitsevõlakirjad välja lasta, et koos tõsta siis kapitali selle jaoks, et kaitsetööstusesse ja kaitsesse investeerida. See ei ole kõigi toetust leidnud, aga ma ütlesin ka, et ma ei ole selles idees kinni, pakkuge lihtsalt lahendusi, mis võiksid töötada – kui see ei tööta. Kõik möönavad, et vajadus on praegu ja kohe kaitsetööstust suurendada,” ütles Kallas.

Räägiti ka Ukraina toetamisest. Selles küsimuses on raha leitud Venemaa külmutatud varadelt teenitud kasumite näol. Ukraina arutelus tekkis peaministri sõnul talle ootamatu liitlane, sest mitmed lõunapoolsed riigid pidasid ülemkogu sõnumeid hirmutamiseks. Ungari peaminister Viktor Orban pani need suud lukku.

“Uskumatu, et Viktor oli väga kindel ja lõi need pallid maha, öeldes, et teate, kui me sellest ei räägi, ei tähenda seda, et seda ohtu ei ole ja, et ainuke viis seda ohtu elimineerida, on tegelikult investeerida kaitsesse ja teha neid samme just selle jaoks, et see sõda ei tuleks siia. Ta oli uskumatult sisuline,” ütles Eesti peaminister.

Külmutatud Vene varadelt teenitud kasumid suunatakse Ukraina abistamiseks

Märtsikuise Euroopa Ülemkogu istungi üheks peamiseks otsuseks on põhimõttelise heakskiidu andmine Euroopa Komisjoni plaanile kasutada külmutatud Vene varadelt teenitud kasumeid Ukraina abistamiseks, kirjutab The Guardian.

Kokku loodetakse konfiskeerida sel aastal kolm miljardit eurot antud kasumeid ning Ukraina võib saada esimest ühe miljardi euro suurust ülekannet juba juuli alguseks.

“Ütlesin valitsusjuhtidele, et kui oleme nüüd kiired ettepaneku lõpule viimisel, saame üle kanda esimest miljardit esimeseks juuliks. Seega see sõltub meist endist,” ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, lisades, et laua taga oli tugev toetus kasutada vahendeid Ukraina sõjalisteks vajadusteks.

Samas ei sõlmitud valitsusjuhid veel kokkulepet, kuidas täpselt kõne all olevaid vahendeid tuleb kasutada. Kuigi komisjoni ettepanekul suunataks 90 protsenti külmutatud Vene varadelt teenitud kasumitelt Ukrainale sõjaabi osutamiseks, pole sellega jätkuvalt nõus Ungari.

Seetõttu selguvad vahendite kasutamise tingimused hiljem.

Kokku on EL-is külmutatud üle 190 miljardi euro Vene varasid, millest suurem osa on Belgia arvelduskojas Euroclear külmutatud Vene keskpanga varad. Kuigi USA, Ühendkuningriik, Kanada ja Jaapan on avaldanud toetust ka Vene varade endi, mitte ainult nende pealt teenitud kasumite kasutuselevõutule Ukraina abistamiseks, on EL-i suurimad riigid nagu Prantsusmaa ja Saksamaa seni olnud selle vastu.

Liikmesriigid lubasid veel 20 miljardit eurot sõjaabi Ukrainale

EL-i välisasjade kõrge esindaja Josep Borrell teatas aga tippkohtumise käigus, et EL-i ja selle liikmete Ukrainale osutatud sõjalise abi kogusumma ulatub juba 31 miljardi euroni, veel jaanuari lõpu seisuga oli vastava abi suurus 28 miljardit eurot.

Samuti lubas Borrell, et Ukraina saab sel aastal veel 20 miljardit eurot sõjaabi EL-i liikmetelt.

“Alates sõja algusest oleme osutanud 31 miljardit eurot sõjaabi ning selleks aastaks on kavandatud veel 20 miljardit eurot,” ütles Borrell.

Seni osutatud abist moodustab suurema osa liikmesriikide kahepoolne abi, kuid 6,1 miljardit eurot tuli kaudselt Euroopa rahurahastust. EL leppis hiljuti kokku rahurahastu mahu suurendamises veel viie miljardi euro võrra, liikmesriigid saavad taotleda selle vahendeid Ukrainale oma ladudest osutatud relvaabi hüvitamiseks.

Borrelli mainitud 20 miljardit eurot pole veel lõplik summa, sest mõned liikmesriigid pole veel teavitanud Euroopa Komisjoni kavandatava abi suurusest.

Samuti leppisid liikmesriigid kokku rahurahastu kaheksanda ülekande tegemiseks pingutamises. Ungari on blokeerinud seni kaheksanda, 500 miljoni euro suuruse ülekande tegemist.

Valitsusjuhid leppisid kokku, et Euroopa Liidu Nõukogu peaks “töötama ülekande vastuvõtmise kallal”, kirjutab Politico.

Seni, kuni pole kokku nende vahendite vabastamises kokkulepet saavutatud, ei saa teha ka edasisi ülekandeid rahurahastust liikmesriikidele.

Vene teravilja sissevedu ohjeldatakse suure imporditolli abil

Samuti ütles von der Leyen ütles neljapäeva õhtul, et komisjon sai liikmesriikidelt heakskiidu tõsta Venemaa ja Valgevene teraviljale ja mõnele muule põllumajandustoodangule rakenduvaid tariife, et kaitsta Euroopa põllumehi ja karistada Moskvat sõja eest Ukraina vastu.

“See takistab Venemaa teravilja destabiliseerimast Euroopa Liidu turgu nende toodete osas. See takistab ühtlasi Venemaad kasutamast nende kaupade ekspordist saadavaid tulusid ning see tagab, et EL-i turule ei jõua Ukrainast varastatud teravilja ebaseaduslik Vene import,” sõnas Von der Leyen pärast ühenduse tippkohtumist Brüsselis.

Varem kirjutas Financial Times, et imporditolli suurus tõstab Vene teravilja hinda 50 protsendi võrra.

Von der Leyen tegi kavatsuse teatavaks mõni tund pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kõneles samal teemal Euroopa Liidu liidritega.

Zelenskõi ütles neljapäeval Euroopa Liidu liidrite poole pöördudes, et on ebaõiglane võimaldada Venemaa teravilja piiramatut juurdepääsu Euroopa turule, piirates samal ajal importi Ukrainast.

“Venemaa juurdepääs Euroopa põllumajandusturule on endiselt piiramatu,” ütles Zelenskõi videolingi vahendusel.

“Ja samal ajal, kui Ukraina vili kallatakse teedele või raudteerööbastele, veetakse Euroopasse endiselt Venemaa tooteid, aga samuti kaupu [Vladimir] Putini kontrollitud Valgevenest – see pole õiglane,” jätkas riigipea.

Kuigi EL on alates 2022. aastast võtnud sanktsioonide lainetega sihikule Venemaa majanduse tohutud osad, siis on samas hoolitsetud selle eest, et see ei oleks suunatud põllumajandus- ega väetisesektorile – kartuses destabiliseerida ülemaailmset teraviljaturu ning õõnestada toiduga kindlustatust Aasias ja Aafrikas.

Oma pöördumises ühenduse juhtidele hoiatas Zelenskõi, et Ukrainaga kauplemise piiramine kahjustab tema riigi võimet seista vastu Venemaa agressioonile.

“Iga kaotus kaubanduses on ressursikadu, mis aitaks peatada Venemaad,” ütles president.

Ukraina, Moldova ja Bosnia EL-iga liitumise kõnelused said rohelise tule

Euroopa Ülemkogul osalenud valitsusjuhid leppisid samuti kokku, et Euroopa Komisjonil lubatakse astuda edasisi samme Ukraina ja Moldova ühendusega liitumise läbirääkimiste pidamiseks.

“[Kutsume komisjoni üles] võtma kiiresti vastu liitumisläbirääkimiste raamistiku ilma viivitusteta,” seisab tippkohtumise lõppjäreldustes. Samas pole järeldustes kirjas, millal täpselt raamistiku heaks kiidetakse.

Ühtlasi lepiti kokku tulevikus liitumisläbirääkimiste avamises Bosniaga, kuid seda ainult tingimusel, et Lääne-Balkani riik täidab 2022. aasta oktoobris Euroopa Komisjoni seatud tingimused.

“Tänane otsus on võtmesamm teie [Bosnia] EL-i liikmesuse teekonnal. Nüüd peab raske töö jätkuma, et Bosnia ja Hertsegovina liigub pidevalt edasi, nagu teie rahvas tahabki,” kirjutas sotsiaalmeedias Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel.

Euroopa Liit kutsus üles ka viivitamatule humanitaarpausile Gazas

Euroopa Liidu liidrid kutsusid neljapäeval üles viivitamatule humanitaarpausile Gazas ja nõudsid, et Iisrael ei alustaks suurt maavägede pealetungi sektori kõige lõunapoolsemas Rafah’ linnas.

“Euroopa Ülemkogu nõuab viivitamatut humanitaarpausi, mis viiks jätkusuutliku relvarahuni,” ütlesid liidrid pärast kohtumist Brüsselis.

Samal ajal nõuti ka kõikide äärmusrühmituse Hamasi käes olevate pantvangide tingimusteta vabastamist.

“Nõukogu ärgitab Iisraeli valitsust mitte alustama maapealset operatsiooni Rafah’s,” lisati avalduses.

Tegemist on esimese EL-i ühise üleskutsega koheseks relvarahuks Gazas.

Ülemkogu jätkub reedel põllumajandusküsimustega.

Euroopa Ülemkogu otsused toetada Ukrainat ja kehtestada imporditollid Vene teraviljale on olulised sammud Euroopa Liidu välispoliitikas. Toetus Ukrainale näitab meie solidaarsust naaberriigiga ning pühendumust demokraatia ja inimõiguste austamisele. Samal ajal kehtestatud imporditollid Vene teraviljale on vastus Venemaa agressiivsele välispoliitikale ja soov muuta Euroopa Liidu majandus vastupidavamaks välise mõjutamise suhtes. Need otsused aitavad tugevdada Euroopa Liidu positsiooni rahvusvahelisel areenil ja edendada stabiilsust ning julgeolekut meie piirkonnas.