Euroopa Nõukogu peasekretäriks kandideeriv Saar tutvustas oma seisukohti | Eesti

Eesti on hetkel tähelepanu keskpunktis, kuna riigi endine välisminister Marina Saar on kandideerimassa Euroopa Nõukogu peasekretäriks. Saar on oma seisukohti avalikult tutvustanud, rõhutades vajadust tugevdada inimõiguste kaitset ning edendada demokraatlikke väärtusi Euroopas. Tema kogemused ja visioonid pakuvad lootust, et Euroopa Nõukogu saab tulevikus tõhusamalt toimida ja aidata kaasa rahu ja stabiilsuse tagamisele kontinendil. Eestil on au esindada Euroopa Nõukogus ning Saari kandidatuur on kahtlemata suureks auks kogu riigile.

Euroopa Nõukogu uueks peasekretäriks kandideeriv Eesti ekspoliitik Indrek Saar tutvustas kolmapäeval organisatsiooni liikmesriikidele oma seisukohti ja vastas küsimustele enne esmaspäeval toimuvat esimest hääletust.

“Täna olid kõigi kolme üles seatud kandidaadi kuulamised ministrite komitees ehk siis 46 liikmesriigi esindajad kuulasid kolme peasekretäri kandidaati,” ütles Saar ERR-ile.

Ministreid esindasid komitees liikmesriikide suursaadikud, kes töötavad Euroopa Nõukogu juures Strasbourgis. Igal kandidaadil oli tund aega, millest kuni 15 minutit oli enda ja oma tööplaani tutvustamiseks ning 45 minutit koha peal esitatud küsimustele vastamiseks.

“Ja kuna Eesti esitas oma kandidaadi kõige esimesena siis, siis alustas Eesti. Siis Belgia ja siis Šveitsi kandidaat,” selgitas Saar.

Tema kõrval kandideerivad veel ka Euroopa Komisjoni praegune õigusküsimuste volinik, varasemalt Belgia valitsuses erinevatel ministrikohtadel töötanud Didier Reynders ning Šveitsi valitsuse pikaaegne liige, eelmisel aastal ka Šveitsi föderaalpresidendi ametikohta täitnud Alain Berset.

Saar on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) endine esimees ja varasemalt ka peasekretär, riigikogu mitme varasema koosseisu liige ja kahes valitsuses kultuuriminister.

Saar ütles, et rääkis oma tegevuskava tutvustades Ukraina toetamisest ning tehisintellektiga seotud teemadest, mille kohta on Euroopa Nõukogus valmimas ka vastav konventsioon. Lisaks on organisatsioonis päevakorral 2023. aasta mais Reykjaviki tippkohtumisel vastuvõetud otsuste elluviimine, muuhulgas Vene vägede Ukrainas tekitatud agressioonikahjude registri loomine.

Saare selgituste kohaselt on pärast kolmapäeval toimunud kuulamisi liikmesriikidel aega esmaspäevani oma seisukoha kujundamiseks. Siis peetakse hääletus, mille tulemusena Euroopa Nõukogu 46 liikmesriigi valitsuste esindajad esitavad suhteliselt keeruka hääletusprotseduuri järel vähemalt kaks kandidaati Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele (ENPA) lõpliku otsuse tegemiseks. ENPA koosneb liikmesriikide parlamendisaadikutest, kes käivad neljal korral aastas Strasbourgis plenaaristungil.

Seejärel algavad ENPA aprilli istungjärgul konsultatsioonid, mis kulmineeruvad parlamentaarse assamblee juuni istungjärgul hääletusega. See peaks toimuma kas 25. või 26. juunil ning alles siis selgub, kes valitakse peasekretäriks.

Uue peasekretäri mandaat algab 18. septembril 2024, kui lõppeb senise peasekretäri, Horvaatia poliitiku Marija Pejčinović Burići ametiaeg. Reynders kandideeris samale ametikohale ka 2019. aastal ja jäi siis alla just Burićile.

Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid Euroopas. Organisatsiooni peakorter asub Prantsusmaal Strasbourgis.

Euroopa Nõukogu on algatanud mitmeid inimõiguste edendamiseks mõeldu konventsioone, selle üheks osaks on ka Euroopa Inimõiguste kohus, mille pool saavad pöörduda kodanikud, kes leiavad, et ei ole saanud oma kodumaal kohtutelt õigust.

Euroopa Nõukogu ei kuulu EL-i institutsioonide hulka. Strasbourgis tegutseva Euroopa Nõukogu ingliskeelne nimetus on Council of Europe, samas kui Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) nimetus inglise keeles on Council of the European Union ja Euroopa Ülemkogu (tippkohtumise) nimetus on inglise keeles European Council.

Alates 1996. aastast oli Euroopa Nõukogu liige ka Venemaa, kuid pärast Venemaa täiemahulise sõjalise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aasta veebruaris visati riik sellest organisatsioonist sama aasta märtsis välja.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Euroopa Nõukogu peasekretäriks kandideeriv Urmas Saar on oma seisukohtade tutvustamisega tõestanud end kogenud ja pädevana spetsialistina. Tema pühendumine inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete järgimisele on austust vääriv ning võib aidata kaasa Euroopa Nõukogu eesmärkide saavutamisele. Eesti võiks olla uhke, et omab sellist tugevat kandidaati, kes suudab esindada meie väärtusi rahvusvahelisel tasandil. Tuleb loota, et Saar jätkab edukat kampaaniat ja saavutab soovitud positsiooni Euroopa Nõukogus.