Euroopa Liit maadleb valimiste eel Ukraina-vastase propagandaga | Välismaa

Euroopa Liidu retoorika ja kampaaniad Ukraina-vastase propagandaga seisavad silmitsi suurte väljakutsetega enne Euroopa Parlamendi valimisi. Kui venelased levitavad valeinformatsiooni ja desinformatsiooni, tõstatab see olulise küsimuse demokraatia ja sõltumatu meedia tugevusest Euroopas. Kas Euroopa suudab kaitsta oma kodanikke välisriikide mõjutuste eest ja tagada ausad ja läbipaistvad valimised? Ukraina küsimus on muutunud proovikiviks Euroopa solidaarsusele ja vastupanuvõimele Venemaa propaganda vastu.

Juunikuiste Euroopa Parlamendi valimiste lähenedes hoiatavad eksperdid, et venemeelsed tegelased on ujutamas sotsiaalmeediat üle valeväidetega Ukraina sõja kohta, suurendamaks paremäärmuslike ja marurahvuslike parteide toetust.

Venemeelsed kontod on täitnud Facebooki, X-i ja TikToki postitustega, mis kujutavad Ukraina pagulasi vägivaldsete kurjategijatena või väidavad, et Kiievi valitsusametnikud toimetavad kõrvale Lääne saadetud rahalist abi, et osta endale luksusjahte ja villasid.

Konfliktile kõige lähemal asuvates riikides on tugevalt esindatud teema, et pagulased saavad riigilt väidetavalt suuremaid toetusi kui kohalikud.

Propaganda eesmärk on nõrgendada Euroopa Liidu otsustavust ja tuua kasu rändevastastele parteidele nagu Saksamaa AfD, Prantsusmaa Rahvusrinne või Hollandi Vabaduspartei, ütles Helsingis asuva Euroopa hübriidohtude vastu võitlemise oivakeskuse (Hybrid CoE) analüütik Jakub Kalensky. 

Tema sõnul mängib selline desinformatsioon kindlasti rolli 6.-9. juunil toimuval hääletusel, mil üle 400 miljoni eurooplase valib viieks aastaks europarlamendi uue koosseisu.

“Liialdades Ukraina immigrantide ohuga, annate hoogu immigratsioonivastastele parteidele,” ütles Kalensky. “Olen veendunud, et kui polnuks Venemaa propagandat, oleks selliste juhtide nagu Marine Le Pen Prantsusmaal, Geert Wilders Hollandis või Robert Fico Slovakkias juhitud liikumiste valimistulemused olnud märksa madalamad.”

Austria analüütik Dietmar Pichler usub, et Ukraina-vastane valeteave tugevneb tõenäoliselt enne juunikuist hääletust, kuna Venemaa püüab propageerida Kremli-sõbralikke Euroopa parteisid. Ta on välja toonud kaks peamist teemat, mis EL-i kampaaniates juba esile kerkisid – Venemaa-vastased sanktsioonid ja rahaline abi Ukrainale.

“Tegelased, kes soovivad Ukraina toetamist peatada, kasutavad Kiievi-vastase seisukoha õigustamiseks valeteavet ja Venemaa propagandanarratiive,” ütles Pichler AFP-le.

Venemeelsed narratiivid mõjutavad analüütiku sõnul ka peavooluparteide poliitikat, mõnikord vaigistades neid, kes muidu võiksid Ukraina selja taga olla.

“Mõned poliitikud kardavad nüüd üldse käsitleda teemasid nagu Ukraina või Venemaa, sest pelgavad Venemaa trolle ja venemeelsete tegelaste rünnakuid siseriiklikul tasandil,” ütles ta.

Kremli-meelne desinformatsioonikampaania võib leida eriti viljaka pinnase riikides nagu Ungari ja Slovakkia, mille valitsused õhutavad aktiivselt immigratsioonivastaseid meeleolusid ja õhutavad Kalensky sõnul Brüsselit Venemaaga rahu sõlmima.

Venemaa sissetungi teisel aastapäeval, 24. veebruaril süüdistas Slovakkia peaminister Robert Fico, kes on korduvalt võrrelnud ukrainlasi natsidega, Euroopa Liitu Vene Föderatsiooni vihkamises ja kutsus üles välja tulema rahuplaaniga mõlema riigi jaoks.

Ungari riigimeedia vihjab sageli, et Ukraina konflikt võib viia 3. maailmasõjani, või esitab põhjendamatuid väiteid Ukraina meeste vägivaldse värbamise kohta lahinguväljale.

Isegi Kiievi kindlamad liitlased nagu Poola ei ole kaitstud propaganda eest, mis on tulvanud internetti pärast seda, kui Venemaa 2022. aasta veebruaris Ukrainasse tungis.

Vihased Poola põllumehed protestivad Ukraina odavama teraviljaimpordi vastu ja Poola sotsiaalmeedias levivad väited, et pagulased ujutavad üle tööturge, löövad alla palgad või saavad sotsiaaltoetusi, millest kohalikud võivad vaid unistada.

“Sõnumiks on, et “selline on Ukraina tänu teie abi eest”, “nad kasutavad meid ära” ja “nad ei austa meid”,” ütles Andrzej Kozlowski, Poolas Varssavis asuva Casimir Pulaski fondi küberturvalisuse ja desinformatsiooni ekspert.

2024. aasta alguses kogu Euroopas toimunud põllumeeste meeleavaldusi on ära kasutanud Venemaa propagandistid ja paremäärmuslikud parteid paljudes Euroopa riikides. Kozlowski ütles AFP-le, et need protestid on muutunud Vene desinformatsioonimasina tähtsaimaks prioriteediks enne Poolas aprillis toimuvaid valimisi ja juunis toimuvat EL-i hääletust.

Ipsose 2024. aasta veebruari küsitluse kohaselt kogub kõige kiiremini toetust paremäärmuslik Konföderatsioon – ainuke erakond Poola parlamendis, kes ei mõistnud ühemõtteliselt hukka Venemaa sissetungi – ja võib 7. aprillil toimuvatel kohalikel valimistel koguda 12 protsenti häältest.

“Alguses naersime Venemaa desinformatsiooni üle, kuid statistika näitab, et toetus Ukraina põgenikele ja immigrantidele Poolas on kahanemas ning samuti väheneb toetus laskemoona ja relvade saatmisele Ukrainasse,” ütles Kozlowski.

Kalensky usub, et Euroopa suurim väljakutse on jääda ühtseks ja seista vastu desinformatsiooni tulvale.

“Venelased on pika mängu eksperdid,” ütles Kalensky. “Nad teavad, et kui nad kordavad valet sada korda, muutub see lõpuks tõeks.”

Kokkuvõttes, Euroopa Liit seisab tugevalt Ukraina toetuseks ning võitleb aktiivselt Ukraina-vastase propagandaga enne tulevaid valimisi. On oluline mõista, et Ukraina on oluline partner Euroopale ning väärib meie toetust oma demokraatia ja iseseisvuse säilitamisel. Propaganda levik on murettekitav trend, kuid Euroopa Liit teeb jõupingutusi selle tõkestamiseks ning veendumaks, et valimised Ukrainas toimuvad õiglaselt ja läbipaistvalt. On oluline jätkata Ukraina toetamist ja vastu seismist võltsuudiste levikule selle rahva õiguste kaitseks.