Euroopa Liidu asjade komisjon läheb peaaegu avalikuks | Eesti

Tere tulemast Euroopa Liidu asjade komisjoni avalikule koosolekule! Selles olulises kohtumises arutame Euroopa Liidu mõjutavate küsimuste üle, mis mõjutavad ka meie armsat Eestit. Komisjon on pühendunud tõhusate lahenduste leidmisele ja kõikidel kodanikel on võimalus osaleda ja oma arvamust avaldada. See on suurepärane võimalus saada ülevaade sellest, kuidas Euroopa Liidu otsused meid mõjutavad ning osaleda olulises arutelus, mis kujundab meie tulevikku. Tule ja astu osa Euroopa Liidu asjade komisjoni tööst!

Kes tahab teada, mida ja kuidas riigikogu komisjonides arutatakse, peab ootama protokolli, mille valmimine võib võtta nädalaid. Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa-Ly Pakosta rääkis sügisel, et olulised arutelud võiks käia avalikkuse ees.

“See, et inimestele on Euroopa Liidu asjade arutelu lähem, arusaadavam ja läbipaistvam, on hästi oluline,” sõnas Pakosta ka pärast reedest komisjoni istungit, kuid pidi kohe lisama. “Aga selline suurte muudatuste tegemine ei ole väga lihtne.”

Otseülekannete jaoks tarvilikke kaableid veeti ELAK-i ruumides juba novembris. Kuid siis saabus riigikogu õigusosakonnalt tellitud analüüs, mis juhtis tähelepanu, et riigikogu kodukorra järgi on kõik komisjonide istungid kinnised.

Samas erineb ELAK riigikogu ülejäänud komisjonidest, sest nii, nagu suures saalis, tehakse seal lõppotsuseid. Täpsemalt otsustatakse ELAK-is, missugused on Eesti seisukohad ühes või teises Euroopa Liidu arutelus. Isegi kui valitsusel on teistsugune seisukoht, seisab komisjoni otsus sellest kõrgemal.

Tegelikult ei seadnud õigusosakonna analüüs kuigi suurt takistust. “Euroopa Liidu asjade komisjoni istungid lähevad palju rohkem avalikuks,” rõhutas Pakosta. “Aga me otsustame neid küsimusi üksikute teemade kaupa.”

Reformierakond ei tahtnud avalikustamisega liialdada

Selleks, et ülekanne saaks eetrisse minna, peab suurem osa komisjoni liikmetest päevakorrapunkti avalikku arutamist toetama. Põhimõtteliselt võiks komisjon avalikustamise üle ka poolaasta kaupa otsustada, kuid siin panid mõned komisjoni liikmetest käe vahele.

Reformierakonna saadik Kristo Enn Vaga ütles, et aeg-ajalt räägitakse istungitel ka sellest, kuidas lähevad läbirääkimised ja mis meeleolud on teistes riikides, ning neid asju pole sobilik avalikult arutada.

“Ootus on, et tegelikult oleks kaks kolmandikku aruteludest avalikud ja üks kolmandik kinnised,” pakkus Vaga, ning lisas, et tegelikult ei oska avalike istungite hulka keegi ette ennustada. Ka Pakosta ütles, et see selgub töö käigus.

Pakosta sõnul kõlas täieliku avalikustamise vastu teisigi argumente alates selles, et kõik päevakorrapunktid ei pruugi vaatajatele huvi pakkuda kuni selleni, et arutelu kvaliteet kannatab.

“Et äkki poliitikud hakkavad klouni mängima,” vahendas Pakosta kolleegide seisukohti. “Et nii, kui on avalik istung, kaob ratsionaalne arutelu ära ja hakatakse esinema ja oma erakonna põhijoont demonstreerima.”

Pakosta kinnitusel antakse sellest, kas ja millal maksab otseülekannet oodata, aegsasti teada. “See on ikkagi palju parem otsus, kui see, et meil on kõik koosolekud kinnised, nagu meil on seni olnud,” lisas ta.

Ministritel on komisjoni vähem asja

Viimase kolme kuu jooksul on ELAK umbes 30 korda arutanud Eesti seisukohti mõne direktiivi, määruse või suurema Euroopa Komisjoni paketi kohta. 19 korda on kuulatud ministreid enne, kui need lähevad oma Euroopa kolleegidega istungit pidama. Üle kümne korra on tutvustatud Eesti plaane Euroopa Liidu ministrite mitteametlikel kohtumistel.

Reedesel ELAK-i istungil lepiti kokku, et taolisi ministrite kuulamisi jääb edaspidi hulga vähemaks.

“Meil on olnud komisjoni laual ka selliseid punkte, kus minister tuleb ja kannab ette, et koosolekul kiidetakse heaks mingite teiste riikide aruanded,” rääkis Pakosta. “Me ei pea tegelikult selliseid asju riigikogus arutama, kus inimestel aeg kulub ja absoluutselt mingit sisulist muutust meie kuulamisest ei teki.”

Üldiselt valmivad Eesti seisukohad mõne teema, direktiivi või määruse kohta ammu enne Euroopa Liidu ministrite kohtumist. Niikuinii toimub suurem osa Brüsseli aruteludest ametnike vahel. Pealegi võidakse mõnda teemat Euroopas mitu korda arutada niimoodi, et Eesti seisukohad vahepeal ei muutu.

“Kui meil ei ole mõnda tähtsat eelnõud arutada ja seisukohad on juba enne kinnitatud, siis tegelikult ei ole suurt mõtet, et minister käiks uuesti Euroopa Liidu asjade komisjoni ees,” ütles Kristo Enn Vaga.

Edaspidi kutsutakse ministreid komisjoni ette juhul, kui valitsus soovib Eesti seisukohti enne Euroopa kohtumist muuta. Aga ka seda juhul, kui vähemalt üks ELAK-i liige seda soovib.

“Kirjalikud materjalid tulevad meile kõik edasi ja kui on mõte, et ma tahan selles või selles asjas rohkem midagi teada, siis me liigume selles edasi. Aga et meil on paberilt ettelugemine, kus me tegelikult otsuseid ei tee, siis neid punkte me vähendame,” rääkis Pakosta.

Huvigruppe hakatakse rohkem kutsuma

Niimoodi kokku hoitud aega kasutab ELAK Liisa-Ly Pakosta sõnul selleks, et arutada Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekuid võimalikult varakult. Seni on arutatud peamiselt küpseid eelnõusid.

“Me tahame juba piltlikult öeldes väljatöötamiskavatsuse etapis poliitiliselt sekkuda ja Brüsselisse riigikogu seisukoha edastada,” ütles Pakosta.

Peale selle plaanitakse ELAK-isse edaspidi rohkem huvigruppide esindajaid kutsuda. Üldjuhul on komisjoni ruumides kohtunud poliitikud ja riigiametnikud.

“Kui Euroopa Liidu asjade komisjonis me näeme, et see küsimus on tõesti oluline, kui seal on huvigruppidel vastakaid seisukohti, kui kõik ei ole üksmeeles ja on põhjust ära kuulata, siis me kutsume huvigrupid istungile,” sõnas Pakosta.

Taolisi istungeid on seni olnud kaks. Jaanuari keskel räägiti Euroopa Liidu plaanidest hoonete renoveerimisega ja novembris räägiti tehisintellekti regulatsioonist.

Euroopa Liidu asjade komisjoni avalikuks muutmine on oluline samm avatuse ja läbipaistvuse suunas Eestis. See on oluline mitte ainult selleks, et kodanikel oleks parem arusaam ELi asjadest, vaid ka selleks, et tagada demokraatlik kontroll ja vastutus ELi poliitikate üle Eestis. Avalikkuse kaasamine otsustusprotsessi on oluline demokraatliku ühiskonna alustala ning see võimaldab kodanikel tunda end rohkem kaasatuna ning teadlikumana ELi küsimustes. Loodame, et see samm aitab suurendada usaldust ELi institutsioonide vastu ning edendada avatust ja demokraatiat Eestis.