Euroopa gaasiimport võib kannatada USA kliimapoliitika tõttu | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised räägivad Euroopa gaasiimporti võimalikust kannatamisest USA kliimapoliitika tõttu. See teema on muutunud üha olulisemaks paljudele Euroopa riikidele, sealhulgas ka Eestile. USA kliimapoliitika mõjutab otseselt Euroopa gaasi- ja energiaturge ning see võib kaasa tuua olulisi muutusi meie igapäevaelus. Kui olete huvitatud rahvusvahelistest uudistest ja poliitikast, on see kindlasti teema, mis pakub huvi ja mõjutab meid kõiki. Olete oodatud jälgima sündmusi ja nende mõju meie riigile.

Euroopa Liit suutis üle elada Vene gaasi kadumist turult tänu veeldatud maagasi (LNG) impordile, millest lõviosa tuleb USA-st. Nüüd võib tulevaste tarnete kindlus kannatada USA presidendi Joe Bideni uue kliimapoliitilise otsuse tõttu.

Politico vahendab, et Joe Biden andis korralduse USA energeetikaministeeriumile üle vaadata tulevaste gaasi ekspordilubade heakskiitmise protsessi, et arvestada paremini gaasi ekspordi mõjuga kliimamuutustele. Kuigi otsus ei puuduta juba ehitusjärgus olevaid LNG eksporditerminale, mis peaks valmima 2026. aastaks, sattus tulevaste terminalide ehituse heakskiitmine nüüd kahtluse alla.

Kuna USA on maailma suurim naftatootja ning suurim LNG eksportöör, mõjutab see kliimakaalutlustest lähtuv otsus ennekõike Euroopa Liitu.

EL-i Vene gaasitarned vähenesid 2023. aastal umbes kaks kolmandikku võrreldes 2021. aasta tasemega, kui imporditi 155 miljardit kuupmeetrit Vene gaasi. Samal ajal tõusis USA päritolu LNG import 60 miljardi kuupmeetrini. USA import moodustab pea viiendiku EL-is ja Ühendkuningriigis tarbitavast gaasist.

“LNG on olnud leevenduseks Euroopale ning see panustas gaasi ja elektrihindade stabiliseerimisse Euroopa tarbijatele, pärast pikka perioodi kõrgeid hindu, mida põhjustas järsk Vene tarnete vähenemine,” ütles gaasikauplejate ühenduse EuroGas juht Didier Holleaux.

Holleaux lisas, et täiendava USA ekspordivõimekuse ehitamata jätmine võib kasvatada ja pikendada globaalse pakkumise tasakaalutust.

Üks EL-i kõrge ametnik keeldus spekuleerimast võimaliku USA gaasi tootmise või tarnete vähenemise teemal, sest USA osapool pole sellisest plaanist Brüsselit teavitanud.

Ka Bideni kliimanõunik Ali Zaidi keeldus seletamast, milles gaasi ekspordilubade ülevaatamine seisneb ning kas selle tagajärjel väheneb uute ekspordilubade arv.

“Ministeeriumil on avaliku huvi kaalutlused, mida neil tuleb langetada lähtudes mitmest tegurist. Arvan, et ministeeriumil tuleb hinnata, kuidas neid tegureid rakendada,” ütles Zaidi neljapäeval ajakirjanikele Washingtonis.

USA ja EL kirjutasid mõlemad alla COP28 kliimakohtumise resolutsioonile, milles kutsutakse üles järk-järgult loobuda fossiilkütustest.

Samas pole EL seadnud endale konkreetset ajakava maagaasist loobumiseks, nendib toormekauplejatele andmeid pakkuva ettevõtte ICIS analüütik Tom Marzec-Manser.

Üks Bideni administratsiooni otsuse võimalik tagajärg on see, et EL-i riigid võivad sõlmida tarnelepingud Katariga, mille riigiomandis gaasiettevõte kavatseb laiendada lähiaastatel LNG ekspordivõimekust.

“See sunnib Euroopa ja Aasia ostjaid sõlmida järgmise põlvkonna tarnelepingud Katariga. Seetõttu on vähem kindlust järgmise põlvkonna tarnete osas ning selle suhtes, kust need tulevad ning mis mereteede kaudu,” ütles Politicole Synmaxi turuanalüüsi osakonna juht Leslie Palti-Guzman.

Siiski ei soovi kõik Euroopa poliitikud, et USA gaasiimport suureneks.

“Fossiilkütuste taristu laienemine, eriti LNG taristu kildagaasi [ekspordiks], on selgelt vastuolus viimasel ÜRO kliimakonverentsil saavutatud kokkuleppega,” kirjutas Saksamaa roheliste erakonna poliitik Kathrin Henneberger USA ametnikele saadetud avalikus kirjas.

Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopa gaasiimport võib tõepoolest kannatada USA kliimapoliitika tõttu. USA otsus väljuda Pariisi kliimaleppest ja vähendada oma kohustusi süsinikuheitmete vähendamisel võib mõjutada maailma gaasiturgu ning viia suurema sõltuvuseni teistest piirkondadest, sealhulgas Venemaalt. See omakorda võib suurendada julgeolekuriske ning vajadust leida alternatiivseid energiaallikaid Euroopas. Seega on oluline, et Euroopa Liit jätkaks oma pingutusi taastuvenergiaallikate arendamisel ning vähendaks sõltuvust fossiilkütustest, et leevendada võimalikke tagajärgi USA kliimapoliitika muutuste tõttu.