Euroopa ametiühingute juht nõuab ECB-lt intressimäärade langetamist | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Euroopa ametiühingute juht nõuab Euroopa Keskpangalt intressimäärade langetamist, kuna see mõjutab otseselt töötajaid ja nende palkasid. See teema on väga oluline mitte ainult Euroopa, vaid ka Eesti jaoks. Kui intressimäärad langevad, võib see aidata turgu elavdada ja toetada majanduskasvu. See omakorda mõjutab otseselt meie igapäevast elu ja töötingimusi. Seega on oluline jälgida ja mõista seda olulist küsimust, mis puudutab meid kõiki.

Euroopa Keskpank (ECB) peaks langetama intressimäärasid ja Euroopa valitsused peaks maksustama ettevõtete kasumeid, ütles Euroopa suurima ametiühingute liidu ETUC-i juht Esther Lynch kaks päeva enne ECB järgmist istungit. Siiski ennustavad analüütikud, et keskpank intressimäärasid lähiajal ei langeta.

“ECB peaks langetama intressimäärasid viivitamatult, et leevendada oma eksliku poliitika kahju, ning riikide valitsused peaks kehtestama makse ettenägematutele kasumitele,” ütles Lynch Euractivile.

Ametiühingujuhi väitel on just ettevõtete kasumid süüdi kõrges inflatsioonis.

Siiski ei pruugi ECB ametiühingujuhi soovi täita. Keskpank tõstis hoiustamise püsivõimaluse intressimäära ajalooliselt kõrgele neljaprotsendilisele tasemele ning eeldatakse, et intressimäär püsib muutumatuna lähikuudel. Kindlasti ei ennusta analüütikud, et ECB langetaks intressimäärasid 25. jaanuaril toimuval istungil.

Näiteks ütles (ECB) president Christine Lagarde eelmisel nädalal Davosi majandusfoorumil Bloombergile antud intervjuus, et intressimäärade langetamine on võimalik juba suvel, kuid sellise otsuse langetamiseks vajalikud andmed saabuvad alles aprillis või mais.

Lisaks tõusis detsembris aastane euroala inflatsioon 2,9 protsendile võrreldes novembrikuise 2,4 protsendiga. Tegemist oli esimese inflatsiooni kiirenemisega alates aprillist. Ühtlasi kaugenes inflatsiooni näitaja ECB ametlikust kaheprotsendilisest eesmärgist.

Samas ütlevad paljud analüütikud, et euroala majanduse nõrk kasv on seotud just ECB range rahapoliitikaga. Rahvusvaheline Valuutafond prognoosib, et eelmise aasta euroala majanduskasv jäi 0,7 protsendi juurde, mis on oluliselt madalam näitaja kui 3,3-protsendiline majanduskasv 2022. aastal.

Majanduse aeglustumise ajal kahanes ka paljude palgatöötajate heaolu, märgib Euractiv, viidates Euroopa Komisjoni hiljutisele aruandele, mille järgi kasvas töötajate majandusliku ja sotsiaalse ilmajäetuse määr oluliselt alates 2021. aastast.

Ametiühingujuhi Lynchi väitega, et euroala inflatsioonikriis on seotud peamiselt ettevõtete kasumitega, kinnitavad ka mõned Euractiviga suhelnud analüütikud.

“Statistilised andmed kinnitavad, et osade ettevõtete kasumimarginaalide kasv, mida on täheldatud osades sektorites, aitas kaasa kõrgele inflatsioonimäärale, mida oleme näinud 2022. ja 2023. aastal,” ütles Prantsuse ülikooli IESEG School of Management majandusuuringute juht Eric Dior.

Dior lisas, et eriti palju panustas inflatsiooni suurenemisse kasumimarginaalide kasv tööstuses ja ehituses. Samuti nentis Dior, et euroala nõrgad lühiajalised majandusprognoosid oleksid tavaliselt põhjuseks langetada intressimäärasid.

Ometi rõhutas majandusteadlane, et aluslepingutega ECB-le määratud mandaat hõlmab inflatsiooni juhtimist, mitte tööhõive säilitamist, erinevalt USA föderaalreservist, mille eesmärk on tegelda mõlema mõõdiku jälgimisega. Seetõttu pole keskpangal juriidilist alust intressimäärade langetamiseks neljapäeval toimuval istungil.

Ka menuka Brüsseli mõttekoja Bruegel analüütik Maria Demertzis nõustus Lynchi väitega, et kasumitest ajendatud inflatsioon panustas 2023. aastal inflatsiooni üldiselt. Samas ennustas ta, et ECB jääb oma otsuste langetamisel vaoshoituks ning intressimäärade langetamine tuleb pigem hilja kui vara.

“ECB jääb hiljaks poliitikasuuna muutmisel. Nad ei taha avastada ennast olukorrast, kus nad teeksid just kannapöörde ja peaksid muutma poliitikat jälle. Seega nad ootavad kauem, kui vaja,” ütles Demertzis.

Euroopa ametiühingute juht, kes nõuab Euroopa Keskpangalt intressimäärade langetamist, on esitanud olulise avalduse, mis mõjutab otseselt majanduse olukorda Eestis. Kui intressimäärad langevad, siis see võib aidata kaasa majanduse elavdamisele ja suurendada tarbimist ning investeeringuid. See omakorda võib parandada Eesti majanduse olukorda ja luua uusi töökohti. Seega on oluline jälgida Euroopa Keskpanga otsuseid ning nende mõju Eesti majandusele.