“Esimene stuudio”: poliitikud vaidlesid õpetajate palgatõusu ja majanduse üle | Eesti

Tere tulemast “Esimene stuudiosse”! Selles poliitilises saates vaidlevad poliitikud tuliselt küsimuste üle, mis mõjutavad otseselt Eesti ühiskonda ja majandust. Seekord on fookuses õpetajate palgatõusu ja selle mõju majandusele. Kuulame, kuidas erakonnad argumenteerivad ja põhjendavad oma seisukohti ning püüavad leida ühist keelt, kuidas tagada õpetajatele õiglane tasu ilma majandust kahjustamata. Olgu teie seisukohad millised tahes, me garanteerime teile vaidluste täis ja haarava saate!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, terviseminister Riina Sikkut selgitas, et õpetajatele lubatud täiendav 5,5 miljonit eurot leitakse ministeeriumite majandamis- ja tegevuskuludest.

Eesti 200 liige Marek Reinaas ütles, et haridusminister Kristina Kallase ettepanek, kuidas õpetajatele 5,5 miljonit eurot lisaraha leida, on justkui õppetund nulleelarvest ehk lõpetada ära tegevused, mida pole tingimata tarvis ja leida sealt kokkuhoid. “Tõepoolest haridusminister ei leidnud seda raha, vaid vaatas üle oma tegevused,” märkis Reinaas.

Reformierakonna liige Annely Akkermann selgitas samuti, et raha ministeeriumitest ei otsita ega leita, vaid otsustatakse, mis jäetakse tegemata.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu hinnangul on valitsus õpetajate palgatõusu küsimuse lahendamisel olnud käpardlik ning ta ei ole veendunud, et valitsusel on poliitilist tahet ka päriselt sel nädalal lubatud lisaraha õpetajatele anda. “Sest riigi eelarvestrateegias, mis on sisuliselt muutunud kõlbmatuks dokumendiks, on ikkagi järgmistel aastatel kirjutatud õpetajate palgatõusuks null eurot. See on reaalsus, mille pinnalt praegu lähtume,” lisas ta.

Reinsalu kirjeldas valitsuse viimase aja tegevust juhtimispankrotina.

“See kokkulepe tulnuks saavutada juba sügisel. Te laristate ühiskonna usaldust maha ja te tõmbate ühiskonda lõhki. Te ei saa aru, mis on keskseim probleem praegu julgeolekukriisi kõrval – Eesti majanduse süvenev ja kiirenev langus. See, mida te räägite praegu uhkustundega, et valitsus selle asemel, et tegeleda majanduskeskkonna ja riigi rahanduse seisuga, tegeles nädalaid ja otsis viit miljonit eurot taga, on lihtsalt täielik juhtimispankrot,” rääkis ta.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme ütles, et 5,5 miljonit eurot, mis õpetajate palga täiendavaks tõstmiseks valitsuses leiti, on riigieelarve mahuga võrreldes naeruväärne summa. “See jutt, et keegi tegi või saavutas siin mingi suure asja, siis ainus suur asi oli see, et esimest korda Eestis prooviti päriselt streikida ja valitsusele survet avaldada. Ma ütleks, et kõik valitsuses on läbi kukkunud,” sõnas ta.

Helme ütles, et ministeeriumites on väga palju raiskamist ning vajalik raha õpetajatel on leitav, kui selleks on tahet. “Praegu pandi plaaster luumurrule peale,” lisas ta.

Keskerakonna fraktsiooni liige Andrei Korobeinik ütles, et õpetajad ei ole ilmselt saadud lahendusega rahul ja seetõttu ei saa valitsust ka kiita. Tema hinnangul on murettekitav, et valitsusel kulus nädalaid õpetajate palgatõusuks raha leidmisele, kuid nüüd peab hakkama otsima järgmistel aastatel eelarves puudu olevaid sadu miljoneid.

“Need inimesed on otsinud mitu nädalat 10 miljonit õpetajate palgatõusuks ja nüüd värske statistika näitab, et meie majandus kukkus kolm protsenti ja järgmine aasta on ka miinusega. Need inimesed hakkavad otsima sadu miljoneid. Nad ei suutnud leida 10 ja nüüd otsivad 400. Kas leiavad, mina võib-olla ei oleks nii naiivne. Sest ainus lubadus, mille nad andsid, on see, et nad ei kehtesta pankade kasumitele maksu. Ülejäänud asjad on maksutõusud ja ainus, kes kõrvale jääb, on pangad. Eestit ootab raske aasta ja õpetajad ilmselt pole selle lahendusega rahul, nii et ma ei tõstaks küll mingit kiidulaulu üles,” kommenteeris ta.

Sikkut tunnistas, et kõige parem olnuks õpetajate streik ära hoida, et lastel ei tekiks hariduskatkestust. Ta nõustus opositsiooniga, et 5,5 miljonit eurot lisaraha ei lahenda õpetajate probleeme, vaid tarvis on haridusreforme.

Reinaas märkis, et õpetajate streikimise eesmärk oli see, et nad soovivad pikka lahendust haridussüsteemi edasi toimimisele, mitte lühikesi rahasüste süsteem, mis ei toimi.

Helme sõnul peab haridusreform mitte üksnes täiendava raha suunamine, vaid tõhusam tegutsemine. “Haridusreform pole mitte selline, et valage aga raha peale, vaid reform peab olema selline, et selle rahaga tuleb rohkem ära teha. See raha tuleb suunata õpilastele ja õpetajatele. Aga nemad (praegune valitsus – toim) sellega hakkama ei saa, võime mürki võtta,” ütles Helme.

Kuidas parandada riigieelarvet?

Saatekülalised leidsid, et riigieelarvesse võib olla järgmiseks aastaks vaja leida juurde rohkem kui 400 miljonit eurot.

Opositsiooni hinnangul tuleb riigieelarve toetamiseks leida kokkuhoiukohti valitsemiskuludes.

“2023. aastal, kui lisaeelarve oli parlamendis, tulnuks teha vähendav lisaeelarve, riigi valitsemiskulusid kokku tõmmata. Valitsus peaks piirama 2023. aastast 2024. aastasse üle tõstetavaid vahendeid. /…/ Tuleb olla valmis valitsemiskulude negatiivseks eelarveks ja seda juba jaanuaris ja tõmmata kuppel peale valitsemiskuludele,” ütles Reinsalu.

Korobeinik nõustus. “Juhin tähelepanu, et oli jutt nulleelarvest, see on -400 miljoni euroga eelarve. Ainuke valdkond, sektor, mis kasvas kriisi ajal –, meil kestab majanduskriis kaks aastat –, lisaks pankadele kasvas avalik sektor. Avalikus sektoris on töökohtade arv suurenenud neli protsenti kahe aastaga. Ma nõustun Reinsaluga, et see on koht, kust Eesti riik võiks raha saada,” rääkis Korobeinik.

Sikkuti sõnul süvendaks see aga majanduslangust. “Soovitused, et avalikku sektorit nüüd kärpida, kui majandus langeb, on vastupidine ekspertide soovitusele. Kui majandus langeb ja nüüd ka riik võtab majandusest veel raha välja, siis me süvendame langust,” sõnas ta.

Korobeiniku sõnul saaks valitsus raha juurde ka pangamaksust. “Raha saab pangamaksust, see on pool miljardit aastas, ning rikaste maksu ärajätmisest, see on 480 miljonit. Miljard on maast leitud. Siin pole pikka plaani vaja. Miljard on olemas. Võtke. Ei pea tänama,” ütles Korobeinik, kes soovitas valitsusele ka astmelist tulumaksu.

Helme ütles, et pangamaksuga saadavat summat on võimalik valitsusel vajaduse järgi reguleerida. “Oleneb, kuidas teha, kui pikalt, kui palju. Meie esitatud eelnõu järgi oleks see toonud sisse 150 miljonit, Keskerakond tahaks tunduvalt jõhkramalt lõigata. Seda summat on võimalik loksutada,” selgitas ta.

Sikkuti sõnul toetaksid sotsiaaldemokraadid nii maksuküüru kaotamise ärajätmist kui ka pangamaksu, kuid need tooksid vaid ühekordset tulu.

“Need ettepanekud võivad olla sümpaatsed, aga ei lahenda pikaajalist riigi püsitulude tõstmise vajadust. Need on erakorralised ühe-kahe eelarve kohta. Selle asemel on meil vaja jõuda lõpuks jõukate maksustamiseni ehk üle 5000 euro teenivad inimesed,” rääkis Sikkut, kelle sõnul jõuakamate maksustamist on koalitsioon arutanud, kuid kompromissi pole.

Reformierakonna ja Eesti 200 hinnangul pole pangamaks hea mõte.

“Pangamaks koguti kõrgemate intresside, euribori tõttu ja teiselt poolt on pangad pakkunud hoiustajatele, kelle raha ka inflatsiooniga sulas, kõrgemaid intresse. Ja selle kohapeal lähevad tasakaalu nii laenuintress kui ka hoiuseintress. Ja kui on ajutised suuremad summad, siis need tasanduvad ajapikku ära,” rääkis Akkermann.

“Pangamaks pole meie arvates hea mõte, sest mingit põhjust ei ole ühte majandussektorit hakata maksustama teistmoodi kui teisi majandussektoreid,” kommenteeris Reinaas.

Reinsalu sõnul aitab Eesti majandust see, kui praegune valitsus kukuks. Lisaks tuleks tema sõnul kasutusele võtta eurorahasid, teha negatiivne eelarve ja taastada dialoog ettevõtjatega. Reinsalu sõnul peab valitsus hakkama tegutsema majanduse ja riigieelarve olukorra parandamiseks kohe, mitte ootama sügist, mil tuleva aasta riigieelarvet hakatakse kokku panema.

Samal arvamusel on Helme. “Majandus kärssab ümberringi. Me oleme aastas 2010 oma majanduses, see oli eelmise kriisi põhi. Ja te räägite, et aega on, mõtleme, arutame, loobime ideid seina peale ja äkki augustis pakume midagi. See eelarve, mis võeti vastu eelmise aasta lõpus, ei tule mingi trikiga kokku. Mitte miski sellest, mida te olete planeerinud, ei toimi.”

Sikkut selgitas, et valitsuse plaan majandusolukorra parandamiseks on panustamine haridusse, odavasse taastuvenergiasse ja sellisesse keskkonda, kus on võimalik kiiresti ja mugavalt ettevõtlust alustada.

“Kõigis neis suundades valitsus samme astub. Kes nimetab seda personaalseks riigiks, kes nimetab bürokraatia vähendamiseks, aga see on see, mis on olnud ka ekspertide soovitus. Meil pole võimalik mingite suurte toetuspakettidega ennast siit juukseid pidi soost välja tõmmata. Me peame vaatama pikalt: haridus, odav taastuvenergia, kohalik energia ja lihtne mugav ettevõtte pidamine e-riigis,” selgitas ta.

Kokkuvõttes näitab “Esimene stuudio” saade, et poliitikud pole jõudnud konsensusele õpetajate palgatõusu ja majanduse küsimuses. Arutelus osalenud poliitikute erinevad vaated ja argumentatsioon näitavad, et see teema on endiselt väga polariseeriv ja vajab veel palju tööd ning arutelu. See tõstatab küsimuse, kuidas saavutada tasakaal majanduskasvu ja õpetajate väärika palga vahel ning kuidas leida sellele küsimusele terviklik lahendus. Eesti ühiskonnal on oluline jälgida ja osaleda sellistes aruteludes, et tagada haridustöötajatele õiglane tasu nende olulise panuse eest ühiskonna arengusse.