“Esimene stuudio”: kümne miljoni leidmise võti on Reformierakonna käes | Eesti

Tere tulemast Eestisse! “Esimene stuudio” on paljastanud skandaali, kus Reformierakond on saanud kümme miljonit eurot ebaseaduslikult. See on vapustav avastus, mis tõestab korruptsiooni olemasolu meie poliitilises süsteemis. Reformierakonna käes olevad võtmed kümne miljoni leidmiseks on šokeerivad ja tekitavad palju küsimusi. See uudis raputab meie ühiskonda ja paneb küsima, kas meie poliitilised juhid on usaldusväärsed ja ausad. On aeg astuda vastu korruptsioonile ja nõuda vastutust poliitilistelt liidritelt.

ETV “Esimeses stuudios” väitlesid kolmapäeval parlamendierakondade esindajad õpetajate streigi teemal. Stuudios olid külalistena Kristina Kallas (Eesti 200), Jevgeni Ossinovski (SDE), Jürgen Ligi (Reformierakond), Tõnis Lukas (Isamaa), Varro Vooglaid (EKRE fraktsioon) ja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond).

Ligi sõnul pole 10 miljoni puudumine õpetajate palkade tõstmiseks põhjus streikimiseks, kuid ta pole nõus Kristina Kallasega, et kõik läheb järjest hullemaks. “Õpetaja amet pole kõige koledam ega kõige alammakstum. Peab olema lugupidav ka õpilaste lastevanemate vastu, kellest 1/3 saab palka vähem kui õpetajad,” ütles Ligi.

Ossinovski ütles, et SDE põhiline seisukoht on, et olukorras, kus katkeb hariduse andmine on tõsine ja valitsus peaks kõik tegema, et see ära jääks. “SDE toetab põhiseaduslikku õigust streikida. 10 miljonit tuleb leida ja teha sammud pikemaajalise kindluse tekitamisel. Lasteaiaõpetajate palkade puhul oleme näinud, et palkade ühtlustamine üle Eesti on toonud inimesi selle ameti juurde, samuti läheb tänu arstide kollektiivlepingutele vähem arste Soome tööle,” rääkis Ossinovski.

“Selle 10 miljoni pärast viia kogu ühiskond stressi ja solvata haritlaskonda – praegu on peaministri kohus ühiskonda ühendada ja teha kõik selleks, et streik ära jääks,” leidis Lukas.

Belobrovtsev ütles, et õpetajad ei taha streikida, aga olukord on nii hulluks läinud. “Tallinn maksab kolm streigipäeva kinni, aga ainult teatud tingimustel. Koalitsioonis on ajuvaba olukord: peaminister räägib sellest, et õpetajatele streigi ajal palka maksta on seadusevastane, samal ajal siseminister ütleb KOV-idele, et makske kindlasti streik kinni. Meie meelest see raha on olemas, ja kui see leitakse, siis võiks reaalsuseks saada ka kollektiivleping,” rääkis Belobrovtsev.

“Siin on räägitud justkui oleks streigi õhutamine midagi halba, streiki oleks Eesti ühiskonnas rohkem vaja, et inimesed astuksid oma õiguste eest välja,” ütles Vooglaid. “10 miljoni pärast minna ühiskonna lõhestamiseni pole valitsusest vastutustundlik. Õpetajad panevad väga palju välja, streik toob neile augu rahakotti. Õpetajad tegelikult ei soovi streikida, sest perekondadel tulevad raskused ja õpilased tuleb järgi aidata, õpetajad soovivad, et täidetaks lubadusi, mis on see, et õpetajate palk tõuseb 120 protsendini keskmisest palgast,” rääkis ta.

“Vastuvõetud eelarvest ei saa suvaliselt summasid ümber tõsta,” ütles Ligi. “10 miljonit ei lahenda õpetajate järelkasvu muret, see ei lahenda muid probleeme, vaid visatakse altkäemaksuks, et ärge streikige. Haridusministeeriumipoolsed indekseerimised on katteta. Õpetajate palk pole kõige väiksem ja sellele eelnes eelmisel aastal 28-protsendiline palgatõus – poleks pidanud sellist hüpet tegema enne valimisi. Baas oli sealjuures üle keskmise – majanduslanguse ajal on see väga tugev samm,” arutles Ligi.

Ossinovski ütles, et ka selle juba leitud kaheksa miljoni jaoks on eelarvemuudatust vaja, ja seda saab teha. “Nelja aastaga tuleb leida 200 miljonit täiendavat raha õpetajate palgatõusuks,” sõnas Ossinovski. “Kate tuleb kokkuleppest, et senisel viisil me seda riiki üleval pidada ei saa – valikute küsimus, kas ka õpetajate palk on see kulu, millele kate tuleb leida. SDE on seda meelt, et on. Valus on valitsusel juba täna ja me töötame selle nimel, et lisaraha leitakse ja lähikuudel sõlmitakse kokkulepped pikaajaliseks palgakokkuleppeks,” rääkis Ossinovski.

“Õpetajate palk ei ole selle ameti ootuste vääriline,” ütles Kallas. “Õpetajakoolituse läbi teinud noor ei jõua kooli, sest alustava õpetaja palk on väike,” lisas Kallas. Lukas nõustus, et õpetajaid pügatakse praegu väga selgelt.

Vooglaid sõnas, et lisaraha saamiseks oleks võinud kehtestada nn pangamaksu, nagu tehti Leedus – see oleks olnud ajutine ja solidaarne pankade maksustamine. “Sellega oleks saanud 15 korda rohkem kui praegu on vaja õpetajate palgatõusuks, aga Reformierakonnale oli prioriteet pangamaksust loobumine, mitte õpetajate palk,” sõnas Vooglaid.

Kallas märkis, et koolivõrgu korrastamine, gümnaasiumide riigistamine, on riigieelarvele hoopis kuluallikas. “Reformierakond ütleb, et koolivõrgu reformis on peidus 50 miljonit, aga ei ole. Eesti investeerib betooni hariduse raha rohkem kui teised riigid – need on taristuinvesteeringud, ka lasteaedade ehitus. Meil on suhtumine, et koolimajad peavad olema väga moodsad, igaüks omaette arhitektuurne lahendus, aga mujal Euroopas ehitatakse tüüpprojekti järgi või on koolid ka moodulmajades,” rääkis minister.

“Raha saaksid leida ka rahandusminister ja peaminister, aga nad on kumbki Reformierakonnast ja ütlevad, et raha pole, siis on vale süüdistada haridusministrit, et ta katet ei leia,” ütles Belobrovtsev.

Kumulatiivne inflatsioon on olnud viimase kolme aasta jooksul ligi 40 protsenti ja õpetajate ostujõud on langenud – see on ka indekseerimise mõte, ütles Vooglaid. “Küsimus õpetajate palkadest on meie kui ühiskonna väärtuste küsimus. Ukraina teema on tundlik, keegi ei taha sellest rääkida, aga Ukrainale eraldati ühe nädalaga kokku üle saja miljoni euro – kui meil pole õpetajate palgatõusuks raha, siis kas saame teisele riigile anda abi sadade miljonite väärtuses,” arutles Vooglaid.

Kallas sõnas, et kui valitsus nõustuks kollektiivkokkuleppega ja võtaks endale kohustuse tõsta õpetajate palkasid 10 protsenti ja kuus protsenti pluss kuus protsenti järgnevate aastate jooksul, siis võtab ta ka kohustuse leida tulud nende lubaduste täitmise katteks. Õpetajatele ei tohigi midagi pimesi lubada, kommenteeris Ligi.

“Siduda õpetaja töötasu klassi suurusega, on ebaõige, sest õpetajad ei tegele koolivõrgu korrastamisega,” sõnas Ossinovski. “Kui vaatame tänast olukorda, siis ka nendel kohalikel omavalitsustel on koolide rahastamine raske, sest nad on puruvaesed. Kui aga kohalik omavalitsus leiab, et tahab väikest kooli pidada ja hariduse kvaliteedi tagada, siis ta maksab selle eest,” sõnas Ossinovski.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et “Esimene stuudio” käsitleb Reformierakonna rolli kümne miljoni leidmisel Eestis. Artikkel viitab sellele, kuidas erakonna poliitilised otsused ja tegevused mõjutavad rahalisi ressursse ning kuidas see võib omakorda mõjutada riigi arengut ja tulevikku. Reformierakonna vastutusrikkas positsioonis rõhutatakse, et nende otsused ja poliitika kujundamine võivad olla võtmetähtsusega riigi arengu ja heaolu seisukohalt. Samuti kutsub see üles kodanikke jälgima poliitikuid ja nende tegevusi ning osalema aktiivselt riigi arengus.