ERR Ukrainas: Kupjanski vanemad elanikud jäävad linna Vene tule kiuste | Välismaa

Tere tulemast Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) uudistesse! Täna räägime Ukraina linnast Kupjanskist ja seal elavatest vanematest elanikest, kes jäävad linna Vene vägede tule kiuste. See aktuaalne ja südantlõhestav lugu toob esile elanikkonna vastupanu ja vastupidavuse rasketes oludes ning näitab, kuidas inimesed jäävad oma kodule truuks ka kõige raskematel aegadel. Jääge meiega, et saada rohkem teavet sellest inspireerivast loost ja selle mõjust kogu maailmale.

Viimaste päevade jooksul on Vene väed edenenud Harkivi oblastis Kupjanski linna all, kuid kohalikud pole nõus oma kodusid jätma ja evakueeruma.

Kupjansk langes okupatsiooni alla kohe sõja alguses. Sama aasta sügisel vabastasid ukrainlased selle ja nüüd nihkub rindejoon taas siia aina lähemale.

Neli kuud tagasi, kui ajakirjanik Anton Aleksejev viimati koos operaator Kristjan Svirgsdeniga Kupjanskis oli, kulges rindejoon siit kümne kilomeetri kaugusel. Nüüd on selleni alla viie kilomeetri. Hävitatud külade elanikud Oskoli jõe teiselt kaldalt lahkusid viimasel hetkel.

“Mu isa ja ema on maetud sinna kalmistule. Ma olen seal 60 aastat elanud. Kas teie jätaksite oma maise vara maha? Mul on kahju isegi sinna maha jäänud auklikust ämbrist. Mul oli kolm lehma. Mul oli neist nii kahju, aga ma pidin nad vabaks laskma. Kui oleks teadnud, et nii läheb, oleksime paremini valmistunud. Ma igatsen oma kodu nii väga,” rääkis Natalia.

“Kui minu kodust enam midagi alles jäänud ei ole, siis elan keldris. Küll ma midagi välja mõtlen. Võib-olla on laut alles. Kui ma ellu jään, siis lähen kindlasti sinna tagasi,” lisas ta.

Praegu elab Natalia Kupjanskis oma sõbranna Lidia juures. Esmaspäeva õhtul kukkus nende maja kõrval Vene rakett.

“Kohutavalt hirmus oli. Ma arvasin, et terve maja lendab õhku. Ma pole terve elu midagi kartnud, aga eilne hirmutas mind surmani. Ma juba mõtlesin lahkuda,
aga kuhu mul minna on?” ütles Lidia.

Riik, koostöös vabatahtlikega, pakuvad kõigile võimalust evakueeruda rindeäärsetest piirkondadest, kuid vähesed on nõus lahkuma.

“Helistasime hädaabi liinile. Meile öeldi, et teid majutatakse vähemalt 10 kaupa tubadesse. Aga me oleme ju vanad. Kui oleks 2-3 inimest ühes toas, siis oleks veel enam-vähem,” rääkis Tatjana.

Tatjana tütrepoeg Serhii on vabatahtlik. Koos sõpradega aitab ta parandada sõjas kannatada saanud maju vaatamata sellele, et juba homme võib siia jälle midagi kukkuda. Kas poleks mõistlikum vähemalt oma enda vanaema veenda ohtlikust Kupjanskist lahkuma?

“Juba poolteist aastat ma veenan neid lahkuma. Me oleme isegi sellepärast tülli läinud. Leppisime kokku, et kui rindejoon peaks päris linnani jõudma, siis viime ta koos kõigi teistega siit minema. Sellega on nad nõus, aga praegu nad ei taha veel lahkuda. Isegi pärast seda, mis siin praegu juhtus, pole keegi nõus lahkuma,” rääkis Serhii.

Kupiansk, Ukraina vanemad elanikud jäävad linna Vene vägede eelseisva rünnaku kartuses. ERR-i uudis on tõstnud esile nende inimeste vaprust ja otsustavust jääda oma kodulinna, hoolimata keerulisest olukorrast. See näitab ukrainlaste vastupanuvõimet ja kindlameelsust ning toob esile olukorra keerukust, millega Ukraina inimesed silmitsi seisavad. Rahvusvahelisel tasandil tuleb jätkata jõupingutusi, et toetada Ukrainat ja aidata leevendada konflikti tagajärgi.