ERR Riias: Lätis algas arutelu avalik-õiguslike kanalite eetris hoidmisest kriisis | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! ERR Riias on hetkel teemaks, sest Lätis on alanud arutelu avalik-õiguslike kanalite eetris hoidmisest kriisiolukordades. See teema on äärmiselt oluline, sest avalik-õiguslikud kanalid on olulised infoallikad, eriti kriisiolukordades. Kui otsite informatsiooni ja arutelu selle teema üle, siis olete õiges kohas. Loodame, et see arutelu toob kaasa positiivseid muutusi mitte ainult Lätis, vaid kogu regioonis. Täname, et jagate meie huvi selle olulise teema vastu.

Läti presidendi ettepanekul hakkab riigi julgeolekunõukogu arutama, kuidas on tagatud avalik-õiguslike kanalite katkematu eetrisolek kriisiolukorras. Riigis on palju arusaamatust tekitanud Läti Raadio programmide kadumine eetrist läinud reedel mitmeks tunniks, sest raadiomaja täitus suitsuga ja töötajad evakueeriti.

Läti Raadio tippajakirjanik Aidis Tomsons oli läinud reedel koos kolleegidega arutelusaate otse-eetris, kui raadiomajas ja samal ajal ka kõigis raadiotes üle kogu Läti, mida tol hetkel kuulati, kajas häiresignaal.

Raadiomajas levis suits ja ajaloolise hoone juurde Riia Toomkiriku väljakul saabus üha uusi päästeautosid. Raadiomaja töötajad evakueeriti õue. Päästjad selgitasid termokaamerate abil välja, et suitsu allikas on ühe seina kattematerjal ja suurt põlengut õnneks ei tekkinudki.

Kuid raadiokuulajad seda kõike ei teadnud, sest saated katkesid äkki ära ja eetrisse jäi vaid muusika. Uudistejuht Ugis Libietis jõudis erakorralise teadaandega eetrisse alles tund ja 45 minutit hiljem ning tavapärane raadioeeter taastus kaks ja pool tundi pärast katkestust, kui rahvas tagasi majja lubati.

“Jah, kuna on programmikatkestus, ei saa me anda eetrisse ka teadet, mis meil siin toimub,” sõnas Libietis.

Tulekahju kohta jagati teavet sotsiaalmeedias ja avalik-õiguslike kanalite ühisel kodulehel, kuid kõik neid pidevalt ei jälgi. Ja paljud jõudsid äreval ajal muretsema ja pärima hakata, miks ei edastata uudiseid ja kas riigis on midagi tõsist juhtunud.

“Otsus jätkata saadetega väljaspool raadiomaja tulnuks teha kiiremini. Loomulikult on meil sisemine töökorraldus ja suur tegevuskava juhuks, kuidas jätkata alternatiivset saadete tootmist suurte, riikliku tähtsusega kriiside puhul – kas keegi ründab või toimub mõni suur katastroof, misjärel pole raadiomaja võimalik kasutada. Reedese juhtumi järel on aga selge, et peame paremini
läbi töötama tegevusplaani ka väiksemate häirete puhul,” rääkis Läti avalik-õigusliku elektroonilise meedia nõukogu esimees Janis Siksnis.

Läti Raadio juhid on selgitanud, et teistest kohtadest eetrisse mineku plaanid on tehtud suurte kriiside puhuks, kuid selle, väikese juhtumi puhul neid ei rakendatud.

President Edgars Rinkevićs on aga viimastel päevadel korduvalt nõudnud, et avalik-õiguslike kanalite eeter ja rahva teavitamisvõimalus peab olema alati tagatud. Käesoleva nädala esmaspäeval avalik-õigusliku elektroonilise meedia nõukoguga kohtudes teatas president, et tõstatab teema riigi julgeolekunõukogus.

Overall, the discussion in Latvia about the role of public broadcasting during times of crisis is a significant and timely one. The importance of public media in providing accurate and reliable information to the public during emergencies cannot be overstated. The ongoing debate in Latvia serves as a reminder of the crucial role that public broadcasters, such as ERR in Estonia, play in times of crisis. It is essential for the public to have access to trustworthy and independent sources of information, and supporting public broadcasters is vital in ensuring the dissemination of accurate and reliable news.