ERR Münchenis: mure USA abi pärast Ukrainale hõljus julgeolekukonverentsi kohal | Välismaa

Tere tulemast ERR-i Münchenisse, kus toimus põnev ja oluline julgeolekukonverents. Üheks keskseks teemaks oli mure USA abi pärast Ukrainale ning see tekitas palju arutelu ja pingeid konverentsi kohal. Ukraina julgeoleku olukord on endiselt äärmiselt keeruline ning USA abi on olnud oluline osa selle piirkonna toetamisel. Konverentsil arutleti ka selle üle, kuidas rahvusvaheline kogukond saaks veelgi paremini toetada Ukrainat ning tagada piirkonna stabiilsus ja julgeolek. Oleme põnevil, et saame teiega jagada selle olulise konverentsi põnevaid hetki ja arenguid.

Reedel Münchenisse järjekordsele rahvusvahelisele julgeolekukonverentsile kogunenud poliitikud ja ühiskonnategelased said alustuseks meeldetuletuse Venemaalt, millise riigiga praegu tegu on. Opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi surm tõi tema abikaasa lavale teistsuguse esinemisega kui tal alguses plaanis oli.

“Ja ma tahan kutsuda kogu rahvusvahelist üldsust, kõiki siinviibijaid, inimesi kogu maailmas, et me kõik koos võidaksime selle kurjuse, selle kohutava režiimi, mis praegu Venemaal valitseb. Ja see režiim ja Vladimir Putin peavad kandma personaalset vastutust kõigi nende kohutavate asjade eest, mida nad teevad minu maaga, meie Venemaaga viimastel aastatel,” kõneles Julija Navalnaja.

Kremli vastu võitlemiseks kutsus järgmisel hommikul maailma appi ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

“Head sõbrad, kahjuks Ukraina kunstlikus relvastuse nappuses hoidmine, eelkõige suurtükkide ja kaugmaarelvade võimekuse osas võimaldab Putinil praeguse sõja intensiivsusega kohaneda. Selline demokraatia enesenõrgestamine annab meile kehvema tulemuse,” rääkis Zelenski.

Kuigi käes on juba teine sõjakevad, tuleb tunnistada, et Ukraina sõdib jätkuvalt justkui üks käsi selja taha seotult, rahvusvaheline relvaabi on jäänud napiks. Kõige akuutsem probleem ehk suure abipaketi takerdumine USA-s ja üldisemad sõnumid ookeani tagant hõljusid julgeolekukonverentsi kohal murepilvena.

“Ma kinnitan, president Joe Biden ja mina seisame Ukraina kõrval,” sõnas USA asepresident Kamala Harris.

“Me püüame meeleheitlikult saada oma Euroopa liitlasi kulutama kaht protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsele. Enamus neist on nüüd selleni jõudnud, aga napilt. Kui Vladimir Putin on Euroopale eksistentsiaalne oht, siis mulle ei tundu, et eurooplased vastavalt käituksid. Ameeriklased lihtsalt ütlevad meie Euroopa sõpradele, et te peate oma kulu suurendama. Ameerika poliitikas tuleb pööre Aasiale. Arvestades reaalsust, peavad eurooplased omaenda kaitses suurema rolli võtma,” rääkis USA vabariiklasest senaator James David Vance.

“Number üks mure minu osariigi inimeste ja kõigi ameeriklaste jaoks on see, mis toimub meie lõunapiiril. Sellepärast püüdsime kolleegidega selle eelnõuga kindlustada piiri ja panna president Bidenit oma piiripoliitikat muutma. Me ei olnud edukad. Aga see ei tähenda, et ma ei toetaks meie abi Ukrainale,” ütles USA vabariiklasest senaator Pete Ricketts.

“Me oleme sama asja näinud juba 1930. aastatel – Ameerika isolatsionism ühelt poolt, agressori mitte peatamine, kui see oli veel võimalik, ja sellele järgnes agressiooni laienemine üle kogu maailma. Teeme õiget asja, õpime midagi ajaloost,” kommenteeris Eesti peaminister Kaja Kallas.

“Ja tuleb lõpetada ohkimine, virisemine ja näägutamine Trumpi pärast. Me ei suurenda kaitsekulu ja laskemoona tootmist mitte sellepärast, et Trump võib tagasi tulla,” sõnas Hollandi peaminister Mark Rutte.

Müncheni julgeolekukonverentsi võõrustaja ja Euroopa suurim riik Saksamaa on asunud kaitsekulutusi tõstma ja tõusnud Euroopas esirinda ka Ukraina toetajana.

“Käesoleval aastal oleme peaaegu kahekordistanud oma sõjalist abi rohkem kui seitsme miljardi euroni. Lisaks oleme võtnud kohustusi kuue miljardi eest järgnevateks aastateks. Oleks minu suur soov, ja ma kutsun koos teiste Euroopa kolleegidega üles, et samasuguseid otsuseid langetataks ka teistes Euroopa pealinnades,” rääkis Saksamaa kantsler Olaf Scholz.

Samas ei lubanud Scolz ka seekord ukrainlaste soovitud Tauruse rakette.

Poliitikud tunnevad oma valijaid ja lõpuks kujuneb lääne toetuse tagamisel põhiliseks rahva arvamus.

“Müncheni julgeolekukonverentsil on hiljutised uuringuandmed, et sakslased on teadlikud, et Venemaa võit oleks katastroof Ukraina jaoks, nad teavad seda. Samas on vastuoluline see, et kui neilt küsida, kas nad on valmis tegema rohkem kui praegu, siis toetus väheneb. Ma arvan, et on tekkinud arusaam, et Ukraina toetamine tuleb sotsiaalkulude arvelt ja selline vastandus on alati raske, aga poliitikud Euroopas ja Saksamaal peavad rahvale rääkima, et tasuta lõunaid ei ole. Me peame selle raha maksma, see on õige asi, mida teha, eetiliselt, poliitiliselt, geopoliitiliselt ja ka majanduslikult,” rääkis Müncheni julgeolekukonverentsi analüütik Leonard Schütte.

G7 riikide ja Saksamaa sõjalised kulutused on sajandi vaates madalseisus ja sotsiaalkulud tipus, tõi konverentsil välja Kieli instituut.

Julgeolekukonverentsi ühe aruteluteema pealkiri oli “Relvad või või” ehk siis heaolu ja sotsiaalkulutused. Ja on ilmselge, et Euroopa elab praegu või ajastul. Selleks, et Ukrainat tõhusalt aidata, ei olegi vaja võist loobuda, vaid teha lihtsalt natukene rohkem.

Münchenis käis julgeolekukonverentsi ajal tänava ühes otsas ukrainlaste ja nende toetajate meeleavaldus, tänava teises otsas kogunesid rahu soovijad.

“Me ei peaks saatma relvi ja tanke, vaid avaldama survet, et tuleks relvarahu ja nad läheksid läbirääkimistele ja jõuaksid Venemaaga mingile kokkuleppele,” ütles Saksamaa rahuühingu esindaja Thomas Rödl.

Putinit kenaks inimeseks nimetav rattamees oli siiski liig ka selle ühingu jaoks.

Müncheni raekojal lehvib aga Ukraina lipp ja Ukraina tänavamuusikud mängisid Euroopa hümniks olevat “Oodi rõõmule” ning toetust neile ja Ukrainale sakslaste seas jagub.

“See sissetung ei tohi Putinile hästi lõppeda. Ta tuleb peatada. Igal juhul,” ütles Elizabeth Schmidt.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ERR-i Müncheni korrespondendi kajastus julgeolekukonverentsilt tõi esile mure USA abi pärast Ukrainale. Euroopa ja USA ühised jõupingutused Ukraina toetamiseks on olulised, kuid kahtluste ja küsimustega on tähtis tegeleda. Konverentsil tõstatatud teemad annavad aimu rahvusvaheliste suhete keerukusest ja vajadusest pidevalt dialoogi pidada. Eesti välispoliitika seisukohalt on oluline jälgida ja osaleda sellistel konverentsidel, et olla kursis maailma arengutega ja jagada oma seisukohti.