ERR Arbilis: Eesti sõdurid turvavad sõjalisi nõunikke ja annavad ka ise nõu | Välismaa

Tere tulemast! ERR Arbilis toob teieni kuumad uudised Eesti sõdurite panusest rahvusvahelisel areenil. Meie sõdurid on kohal, et tagada turvalisus ja pakkuda sõjalist nõu nendele riikidele, kus see vajalik on. Lisaks sellele annavad meie sõdurid ka ise nõu ning jagavad oma ekspertiisi teistele sõjalistele nõunikele. Meil on suur au ja uhkus, et meie Eesti sõdurid on osa sellest olulisest rahvusvahelisest missioonist. Jääge kanalile, et saada rohkem põnevat infot Eesti sõdurite tegemistest maailmas!

Iraagi Kurdistani pealinnas Arbilis paiknevad Eesti sõdurid käivad nii droonirususid otsimas, sõjalisi nõunikke turvamas kui ka ise nõu andmas.

Bagdadist, kus tipppoliitikud arutavad elavalt liitlasvägede kohalolu üle, viis USA õhujõudude lennuk president Alar Karise Kurdistani autonoomse piirkonna pealinna Arbili.

Kurdistani president Nechervan Idris Barzani kinnitas kohtumisel, et sealkandis valitseb liitlasvägedele pea vankumatu toetus.

Ka suurem osa Eesti missioonisõduritest paikneb Arbilis. Meie sõjalised nõustajad aitavad kaasa kohaliku armee Peshmerga reformimisele. Seni kahe suure partei vahel jaotunud relvajõud loodetakse 2026. aasta lõpuks ühtseks Kurdistani armeeks ühendada.

“Ega ta lihtne ülesanne ei ole nõustada, sest esiteks peab aru saama, et see kultuuriruum on hoopis teistsugune. Nende õppimisharjumused on hoopis teistsugused. Eks ta lihtne ei ole. Aga meil on seal teatud eduprogresse,” rääkis Eesti kontingendi vanem kolonelleitnant Vladimir Kolotõgin.

Suurema osa Eesti kontingendist moodustab aga jalaväekompanii, mis täidab Arbili baasis kolme ülesannet: baasikaitse, kiirreageerimisüksuse mehitamine ja isikukaitse. Vahetustega teevad kõik sõdurid kõike, kuid enim pakub võitlejatele põnevust isikukaitse, peamiselt nõustajate saatmine, kus iga väiksem detail võib määrata operatsiooni õnnestumise. Nii näiteks ei avata VIP-idele autouksi lihtsalt niisama.

“Meie asi on veenduda, et ümbritsev keskkond tõesti on selline, kuhu me tahame need isikud endaga kaasa võtta. Sellepärast tulebki isikutele uksed lahti teha,” selgitas Scoutspataljoni rühmaülem nooremleitnant Mattias Jõgi.

Alates Gaza sõja algusest on üksjagu tööd saanud ka Eesti kiirreageerimisüksus. Ehkki liitlaste õhutõrje laseb muist droone alla, tuleb ka nende rusud nii baasis kui ka baasist väljas üles leida.

Õhuhäire korral varjuvad sõdurid punkritesse. Seal võib aega minna mõnikord paar minutit, mõnikord ollakse valmis juba tund aega.

“Oleme need punkrid endale mugavaks teinud, siin on pingid, siin on vesi, siin on toitu, sõdurikastid, nendesse oleme pannud soojad tekid, et juhul, kui läheb natukene kauem, siis vähemalt mehed saavad endale sooja,” kirjeldas kompaniiveebel veebel Madis Kirsipuu.

Iraagis ja Kurdistanis paiknev umbes 90-liikmeline Eesti üksus võib kevadel pisut suuremaks kasvada ja see annab sõduritele lootuse ka poole lähetuse pealt koju puhkama pääseda. See oli üks teema, millest sõdurid ka president Alar Karisega juttu tegid.

“Meelde jääb see, et siin on inimesed, noored inimesed, kes teenivad kaugel Eesti riiki. Hoiavad liitlassuhteid, mis on äärmiselt olulised selleks, et me tunneks ennast turvaliselt ja et meil vajadusel oleks sõbrad olemas,” ütles Karis.

Eesti sõdurite osalus Iraagis on oluline panus rahvusvahelisse julgeolekusse ning näitab Eesti pühendumist rahvusvahelisele koostööle. Nende roll turvata sõjalisi nõunikke ja jagada oma teadmisi ja kogemusi on tunnustust väärt. Lisaks aitab see tugevdada Eesti positsiooni rahvusvahelisel areenil ning parandada meie riigi julgeolekut. Eesti kaitsevägi jätkab oma panust rahvusvahelisel tasandil ning me saame olla uhked nende saavutuste üle.