Emmanuel Macroni erakond kardab vasakpoolset konkurenti | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Emmanuel Macroni erakonna kartus vasakpoolse konkurentsi ees on tekitanud palju tähelepanu nii Prantsusmaal kui ka välismaal. See näitab selgelt poliitiliste jõudude dünaamikat ja pinget Prantsusmaa poliitilisel maastikul. Macroni erakonna kardetud vasakpoolne konkurents viitab üha kasvavale huve vasakpoolsete ideede ja poliitika vastu nii Prantsusmaal kui ka kogu Euroopas. See areng pakub kindlasti palju arutelu ja analüüsi poliitiliste teadlaste ja huviliste jaoks.

Emmanuel Macroni erakonna Renaissance toetus Euroopa Parlamendi valimiste küsitlustes on langenud 18 protsendile, samas kui parempopulistlikku poliitiku Marine Le Peni erakonda toetab pea 30 protsenti valijatest. Viimastes küsitlustes on tõusmas kolmandale kohale aga Prantsuse sotsialistide (PS) valimisnimekiri.

Just viimane asjaolu tekitab ärevust Macroni osades toetajates, kelle meelest tegi president liiga palju järeleandmisi parempoolsetele parteidele, riskides nüüd oma vasaktsentristlike toetajate kaotamisega, kirjutab Politico.

PS valimisnimekirja juhtis juba 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel inimõigusaktivist Raphaël Glucksmann, kes asutas ka oma erakonna Place Publique.

Glucksmann on filmirežissöör, kes sai tuntuks töötades Gruusia endise euroopameelse presidendi Mihheil Saakašvili nõunikuna ning võttes osa Ukraina revolutsioonist ehk Väärikuse revolutsioonist 2013. aasta lõpus ja 2014. aasta alguses, kui ukrainlased läksid tänavatele protestiks korrumpeeritud venemeelse presidendi Viktor Janukovõtši vastu.

Alates 2019. aastast kuulub Raphaël Glucksmann Euroopa Parlamenti. Viimastes arvamusküsitlustes tõusis PS ja Place Publique ühisnimekirja toetus umbes 10 protsendi tasemele, millega ollakse napilt populaarsuselt kolmas erakond Prantsusmaal.

Üks Renaissance’i kõrge ametnik ütles Politicole, et osad Macroni endised valijad võivad asuda Glucksmannit toetama, sest tegemist on tõsise ja sõbraliku poliitikuga.

Osad Macroni toetajad on pettunud viimase aasta jooksul läbi viidud reformides, näiteks pensioniea tõstmises ning Le Peni erakonna toel vastu võetud sisserändereegleid oluliselt karmistavas eelnõus. Viimati sai Macron tsentrist vasakpoolsemate valijate pahameele sihtmärgiks, kui ta kaitses avalikult vägistamises süüdistatud Prantsuse näitlejat Gérard Depardieu’t.

Varem Macroni toetanud endine rohelisest eurovolinik Daniel Cohn-Bendit nimetas presidenti pettumuseks ajalehele Le Monde hiljuti antud intervjuus. Cohn-Bendit soovib, et sotsialistid ja rohelised teeksid ühisnimekirja, mida juhiks just Glucksmann.

Lisaks inimõiguste eest võitlemisele jagab Glucksmann Macroniga sarnaseid vaateid. Näiteks toetab ta tugevalt Ukraina abistamist ning soovib näha sügavamat Euroopa Liidu integratsiooni.

Üks anonüümseks jääda soovinud Prantsuse rohelistega seotud kampaaniastrateeg ütles Politicole, et roheliste varasem hea tulemus Euroopa Parlamendi valimistel rajanes just tsentristlike valijate toetusele.

Strateegi sõnul on just Glucksmannil parim võimalus selliste Macronis pettunud valijate meelitamiseks, sest roheliste kampaania keskendub liiga palju woke väärtusteemadele.

“Kui Glucksmann tõuseb küsitlustes ning hakkab konkureerima Renaissance’i nimekirjaga, siis vasakpoolsed valijad võivad ühineda tema nimekirja taha, et karistada Macroni,” ütles ta.

2019. aastal sai Glucksmanni juhitud PS nimekiri ainult 6,2 protsenti häältest, mistõttu on juba praegune 10-protsendiline toetus toonasest märgatavalt kõrgem.

“Kui Glucksmann saab kõrge häälte osakaalu, tähendab see, et rohelised on langenud. Kui ta saab 13 või 14 protsenti, tuleb see Renaissance’i arvelt,” ütles uuringufirma Cluster17 juht Jean-Yves Dormagen.

Dormagen, kelle uuringufirma värske küsitlus ennustab Glucksmanni juhitud nimekirjale juba 11 protsenti, lisas, et Renaissance’ist parema tulemuse saamine oleks raske, kuid mitte võimatu, sest selleks peaks ainult neli protsenti valijatest asuma Macroni erakonna asemel Glucksmanni juhitud nimekirja toetama.

Kokkuvõttes näib, et Emmanuel Macroni erakond on tõesti mures vasakpoolse konkurentsi pärast Prantsusmaal. See näitab, et poliitiline maastik Euroopas on muutumas ja traditsioonilised parteid tunnevad survet alternatiivsetelt liikumistelt. Eesti ja teiste Euroopa riikide jaoks võib see olla märk sellest, et poliitilised suundumused võivad tulevikus muutuda ja uued jõud võivad tõusta esile. See võib nõuda ka poliitiliste strateegiate muutmist ja uute ideede otsimist, et vastata ühiskonna muutuvatele vajadustele.