Elu võib pärineda kosmosetolmust | Loodus

Tere tulemast Eestisse! Have you ever wondered about the origins of life on Earth? In Estonia, scientists believe that life could have originated from space dust. This fascinating concept challenges traditional theories of evolution and ignites a sense of wonder and curiosity about the mysteries of the universe. Join us on a journey to explore the intricate connection between nature and the cosmos, and delve into the timeless question of where we all come from. Let Estonia be your gateway to the infinite possibilities of existence. Selamat datang!

Kui maakera tekkis, tekkis ta peale üllatavalt kiiresti ka elu. Päris alguses ei olnud Maal elusolenditele vajalikke keemilisi koostisosi olemas, seetõttu on arvatud, et neid tõid siia Maale kukkunud asteroidid ja komeedid.

Asteroidide ja komeetide koosseisus on neid eluks vajalikke aineid, aminohappeid, suhkruid ja muid, leitud tänapäevalgi, nii et ses mõttes võiks neid väikesi taevakehi pidada meie planeedi elutarvikutega varustajateks küll.

Kuid nüüd on rühm Briti, Norra ja Šveitsi teadlasi käinud välja mõnevõrra alternatiivse teooria: Craig Walton Inglismaalt Cambridge’i Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Astronomy, et tähtsaks eluainete Maale toojaks võis vabalt olla ka kosmiline tolm.

On teada, et kosmilist tolmu pudenes noorele Maale päris rohkesti, aga eluks vajalike ainete kohaletoojana ei ole seda seni väga oluliseks peetud.

Asi on selles, et kui Maale langeb komeet või asteroid, siis jäävad ta kantud ained kukkumiskoha lähistele, hakates seal esinema üsnagi suures kontsentratsioonis. Kosmosetolmu toodud ained jaotuvad planeedi pinnale aga hajusalt, nagu kosmosetolm isegi.

Kuid Walton ja ta kolleegid juhivad tähelepanu asjaolule, et settelademetes võib kosmosetolmu kohata ka tihedamalt kuhjunud kujul. Nii tasub ehk küsida, kas sellised kuhjumised võisid olnud ikkagi ka elu tekkele tugevalt kaasa aidanud.

Teadlased simuleerisid noorele Maale langenud kosmilise tolmu käekäiku arvutimudelil. Mudel näitas muu hulgas, et näiteks jääliustike korduv sulamine ja külmumine võiks tolmus sisaldunud ainete kontsentratsiooni kohati märgatavalt tõsta. Liustikualustes järvedes võis see kontsentratsioon tõusta veelgi kõrgemale kui asteroidi või komeedi kukkumise kohtades.

Siit võibki edasi oletada, et ka kosmilisel tolmul võis elu tekkel tähtis osa olla.

Kuidas elusolendid lähteainetest täpselt tekkisid, ei ole veel kaugeltki selge, aga on päris kindel, et ilma kosmilise kaasabita seda juhtuda ei oleks saanud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Eesti teadlaste uuringud kosmosetolmu kohta on avanud uusi perspektiive elu tekke kohta. See avastus annab lootust, et elu võib olla palju laialdasemalt levinud kui varem arvatud ning võib-olla alguse saanud isegi kosmosest endast. Loodus on täis saladusi ja avastamata imesid ning Eesti teadlaste töö aitab neid mõistatusi lahendada. See avastus paneb meid hindama meie päritolu ja tähendust suuremas universumis ning julgustab jätkama teaduslikku uurimistööd looduse saladuste avastamiseks.