EL-i nõukogu pikendas sanktsioone Venemaale | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna me räägime Euroopa Liidu nõukogu otsusest pikendada sanktsioone Venemaale. See otsus mõjutab mitte ainult Euroopa Liidu liikmesriike, vaid ka kogu rahvusvahelist kogukonda. Venemaa tegevus Ukrainas on endiselt tõsine probleem ja Euroopa Liit on otsustanud jätkata survet Venemaale, et sundida neid rahvusvahelisi seadusi ja norme austama. See otsus toob kaasa olulisi tagajärgi poliitilisel, majanduslikul ja diplomaatilisel tasandil ning see teema on Eestis ja kogu maailmas jätkuvalt väga oluline.

Euroopa Liidu Nõukogu teatas esmaspäeval Ukraina sõja eest Venemaale kehtestatud sanktsioonide järjekordsest kuuekuulisest pikendamisest ning rakendas inimõiguste rikkumiste eest karistusmeetmeid organisatsiooni Turvaline Interneti Liiga, kahe Venemaa kohtuniku ja ühe prokuröri vastu.

“Nõukogu pikendas täna piirangumeetmeid veel kuueks kuuks, pidades silmas Venemaa tegevust, mis õõnestab olukorda Ukrainas, kuni 31. juulini 2024,” seisis Euroopa Liidu Nõukogu avaldatud kommünikees.

Dokumendis märgitakse, et need sanktsioonid, mis kehtestati esmakordselt 2014. aastal, “koosnevad praegu paljudest valdkondlikest meetmetest, sealhulgas on kaubandus-, rahandus-, tehnoloogia ja kahesuguse kasutusega kaupade tarnimise, tööstuse, transpordi ja luksuskaupade piirangud.”

Need meetmed hõlmavad ka toornafta ja teatud naftasaaduste Venemaalt Euroopa Liitu importimise või meretranspordi keeldu, mitme Venemaa panga lahtiühendamist SWIFT-ist ning hulga meediakanalite ringhäälingu ja litsentside peatamist.

Lisaks öeldi kommünikees, et “rakendati erimeetmed EL-i suutlikkuse suurendamiseks võitluses sanktsioonidest kõrvalehoidmisega”.

Samuti otsustas EL-i nõukogu esmaspäeval lisada EL-i üleilmse inimõiguste sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja Venemaa organisatsiooni Turvalise Interneti Liiga, “mis abistab Venemaa valitsust tsensuuri jõustamisel”. Sanktsioonid kehtestati ka liiga esinaisele Jekaterina Mizulinale.

EL-i nõukogu otsusega laiendati üleilmset sanktsioonirežiimi inimõiguste rikkumise eest Moskva Basmannõi rajooni kohtu kohtunikule Valentina Levašovale, Moskva linnakohtu kohtunikule Ljudmila Smolkinale ja Moskva Golovino ringkondadevahelisele prokurörile Oleg Alõpovile.

“Sanktsioonide all olevate isikute vara külmutatakse ning raha või majandusressursside andmine neile või otse või kaudselt nende kasuks on keelatud. Lisaks on loetletud isikutel keelatud EL- siseneda,” selgitas Brüssel.

Kokkuvõtvalt on EL-i nõukogu otsustas pikendada sanktsioone Venemaale, kuna Venemaa pole täitnud Minski lepet Ukraina konflikti osas ning on jätkuvalt toetanud separatiste Ida-Ukrainas. Sanktsioonide pikendamine näitab EL-i kindlat seisukohta seoses Venemaa agressiivse tegevusega ning soovi toetada Ukrainat. See otsus rõhutab EL-i ühtsust ja valmidust võtta vastu meetmeid rahvusvahelise õiguse ja stabiilsuse tagamiseks Euroopas. Samuti saadab see selge signaali Venemaale, et selle tegevusel on rahvusvahelised tagajärjed.