EL-i liberaalid hoiatavad “1930. aastate radikalismi naasmise” eest | Välismaa

Tänapäeva Eesti poliitilises maastikus on toimumas pinge teema ümber, kui Euroopa Liidu liberaalid on hoiatanud “1930. aastate radikalismi naasmise” eest. Kasvav mure Jätkuvalt populaarsete paremäärmuslike ja populistlike liikumiste leviku üle Euroopas on pannud paljud muretsema, et mineviku ajaloolised vead võivad korduda. Kriisipaagid ja autoritaarne juhtimine on muutunud järjest populaarsemaks paljudes Euroopa riikides ning EL-i liberaalid kutsuvad üles taastama demokraatlikke väärtusi ja seisma vastu äärmusluse levikule.

Euroopa Parlamendis liberaale juhtiv prantslane Stephane Sejourne hoiatas, et parempopulistide võit tähendaks naasmist 1930. aastate radikalismi juurde. Samuti arvab ta, et Euroopa ees seisvaid väljakutseid tuleb lahendada Euroopa tasemel.

Arvamusküsitluste järgi võib paremtsentristlikust Euroopa Rahvaparteist (EPP), Sotsialistidest ja Demokraatidest (S&D) ning liberaalidest (Renew) koosnev kolmikliit kaotada enamuse juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.

Seni jagasid kolm erakonda omavahel juhtivaid ametikohti Euroopa Parlamendis ja Euroopa Komisjonis, kuigi pärast viimaseid valimisi hakkas nendega koos paljudel küsimustel hääletama roheliste fraktsioon.

Eriti keerulises seisus on kolmest suurest fraktsioonist liberaalid, kes võivad langeda arvukuselt kolmandalt kohalt neljandale või lausa viiendale. Arvamusküsitlustes on liberaalide toetus sisuliselt võrdne parempopulistliku Identiteedi ja Demokraatia (ID) ja Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsioonide erakondade populaarsusega.

Financial Timesiga Euroopa Parlamendi valimiste teemal suhelnud Sejourne esindab Euroopa Parlamendis kõige suurema saadikute arvuga liberaalide erakonda Renaissance. Tegemist on Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni loodud parteiga.

Sejourne on mures, et Euroopa Parlamendis võibki praeguste küsitluste realiseerudes tekkida patiseis. Samas avaldas ta lootust, et valimiskampaania jooksul võib olukord muutuda.

“Arvan, et ajaloo kordumise idee pole tõsi. Samas ei soovi ma avastada, et sattusime 1930. aastate olukorda. Seetõttu on meil kollektiivne vastutus veenda inimesi, et radikalismile ja ekstremismile on alternatiive,” ütles Sejourne.

“Me peame mitte ainult rääkima veendunud eurooplastega, vaid ka veenda eurooplasi,” lisas ta.

Siiski pole seni Prantsuse liberaalidel valijate veenmine eriti õnnestunud: kui Macroni ja Sejourni erakonna toetus püsib 20 protsendi juures, siis parempopulistliku veteranpoliitiku Marine Le Peni erakonna toetus on kasvanud umbes 30 protsendini.

Sejourne usub sellele vaatamata, et aega olukorra muutmiseks veel on.

“Valimised pole kunagi algusest peale võidetud või kaotatud. See on poliitilise tahte ja valimiskampaania dünaamika küsimus,” ütles ta.

Prantsuse poliitiku sõnul vajavad sellised probleemid nagu sisseränne, kliimamuutused ja Vene oht lahendusi Euroopa tasemel.

“Populistid ja paremäärmuslased toetuvad ennekõike [rahvusriikide valitsuste] võimetusele probleeme lahendada,” ütles Sejourne, lisades, et liberaalide valimislubadused hakkavadki neid teemasid katma.

Samuti tunnustas Sejourne Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli otsust kandideerida Euroopa Parlamenti. Michel on Belgia liberaalse erakonna esindaja ning tema ootamatu avaldus tekitas hirmu mitme liikmesriigi pealinnas, et kiirkorras järgmise eesistuja valimata jäämisel hakkab Euroopa Ülemkogu istungeid juhtima Ungari peaminister Viktor Orban.

Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopa Liidu liberaalid hoiatavad “1930. aastate radikalismi naasmise” eest. See hoiatus on oluline, kuna ajaloo kordumise vältimiseks peame olema teadlikud ja valvsad äärmuslike ideede ja poliitilise radikalismi suhtes. Eesti peab jätkuvalt jälgima ja võitlema äärmuslike ideede leviku vastu, tagades seeläbi demokraatia ja kodanike õigused. On oluline kaitsta liberaalseid väärtusi ning tagada, et poliitiline stabiilsus ja ühtsus püsiksid.