EL-i kliimaseire: soojenemine jäi mullu ülinapilt alla 1,5 kraadi | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! EL-i kliimaseire andmetel näitab viimase aasta soojenemine üllatavalt positiivseid märke, jäädes alla 1,5 kraadi piiri. See on suurepärane uudis, mis näitab, et meie jõupingutused kliimamuutuste vastu võitlemisel võivad olla tõhusad. Eesti loodus ja keskkond on meie rahva jaoks äärmiselt olulised ning me teeme kõik endast oleneva, et säilitada meie ilusat loodust tulevaste põlvkondade jaoks. Tulge ja avastage meie kaunist maa-ala ning koguge inspiratsiooni meie jõupingutustest keskkonna säilitamisel.

Läinud aasta oli mõõtmisajaloo kõige soojem ja temperatuur jäi napilt alla kriitilise 1,5 kraadi piiri, teatas teisipäeval Euroopa Liidu kliimaseireteenistus Copernicus (C3S).

Kliimamuutus ägendas kuumalaineid, põudasid ja maastikupõlenguid üle maailma ning viis üleilmse soojenemise 1,48 kraadini Celsiuse järgi võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga, seisis C3S-i raportis.

“See oli ka esimene aasta, kus kõik päevad olid enam kui ühe kraadi võrra soojemad kui enne tööstusajastut,” ütles teenistuse juht Samantha Burgess.

“Temperatuur oli 2023 aastal tõenäoliselt kõrgem, kui ühelgi teisel aastal viimase vähemalt 100 000 aasta jooksul.”

Pea poolel aastast ületas soojenemine 1,5 kraadi taset. Teadlaste sõnul on see piir, mille ületades muutuvad soojenemise mõjud katastroofiliseks ja iseend võimendavaks.

Ent isegi juhul kui keskmine temperatuur maapinnal ületab ka 2024. aastal 1,5 kraadi taset, nagu osa teadlasi ennustavad, ei tähenda see, et Pariisi kliimaleppe eesmärk soojenemist alla selle taseme hoida oleks nurjunud.

See juhtuks vaid siis, kui soojenemine ületab seda taset mitu aastat järjest ja isegi siis näeb 2015. aasta lepe ette võimalust, et ehk saab temperatuuritõusu hiljem tagasi tõmmata.

Läinud aastal tabasid Euroopat, Põhja-Ameerikat ja Hiinat enneolematud kuumalained, Kanadas lõõmasid tohutud maastikupõlengud ja Aafrika Sarvel ning Lähis-Idas oli äärmuslik põud.

Austraalias ja Lõuna-Ameerikas oli aga rekordiliselt soe talv.

Copernicuse raport tuli kuu aega pärast seda, kui ÜRO kliimakohtumisel COP28 Dubais lepiti kokku järkjärgulises loobumises fossiilkütustest, kliimamuutuse peamisest põhjustajast.

Copernicus ennustas ka, et soojenemine võib ületada 1,5 kraadi piiri 12-kuisel perioodil käesoleva aasta jaanuari või veebruarini.

Novembris ületas temperatuur kahel päeval tööstuseelset taset rekordilise kahe kraadi võrra.

Kokkuvõttes näitavad EL-i kliimaseire andmed, et möödunud aastal tõusis temperatuur vaid napilt alla 1,5 kraadi võrra. Kuigi see võib tunduda positiivne uudis, tuleb meeles pidada, et kliimamuutuste pidurdamiseks oli seatud eesmärk just 1,5 kraadi piir. Seetõttu on oluline jätkata jõupingutusi süsinikuheidete vähendamiseks ja taastuvenergia kasutamise edendamiseks. Tuleb leida viise, kuidas vähendada inimtegevuse negatiivset mõju keskkonnale ning luua jätkusuutlikum tulevik nii Eestis kui ka kogu maailmas.